Keskpolügooni umbsõlme lahendamisel viimane vaatus
Kaitseministeeriumi ametnikud räägivad, et viimaste aastate jooksul riigikaitseliste arengute üheks umbsõlmeks olnud keskpolügooni arendamise protsessis on saabunud lahendus ning kaitseväe jaoks üliolulise harjutusala ehituse teelt on kadumas viimased takistused.
Murrang, mis suhetesse oodatud konstruktiivsuse tõi, juhtus tegelikult juba selle suve algul, mil kaitseministeerium ja Kuusalu vald saavutasid kohtuvõidu kolme keskpolügooni alal maatükke omava inimese üle. Nimelt vaidlustasid kolm maaomanikku valla poolt kehtestatud detailplaneeringu ja soovisid oma rahuldamata jäetud kaebuse viia edasi riigikohtusse. Juunis otsustas riigikohus asja mitte menetlusse võtta. Vaidlus käis selle üle, kas vald pettis inimeste õigustatud ootusi sellega, et planeeris oma territooriumile keskpolügooni ja võttis seega inimestelt võimaluse oma esivanematelt päranduseks saadud maatükke nende soovi kohaselt kasutada.
Kohtulahendi olulisus peitub selles, et nüüdsest pole teistel maaomanikel enam võimalik riiki samasuguste väidetega kohtusse anda.
Kuid ehk palju olulisem on juunis saavutatud kohtuvõidu juures selle psühholoogiline mõju: läbirääkimislaua taha on naasnud ka need maaomanikud, kes varem ei näinud tänu poolikule kohtuasjale mõtet oma maad riigile müüa või keeldusid ametnikega üldse kõnelusi pidamast.
“Aeg on edasi läinud. Suur kohtuvaidlus on läbi ja pärast lahingut ju rusikatega ei vehita,” nendib Concordia advokaadibüroo jurist Ott Saame, mees, kes esindab mitut polügooni juures maatükki omavat inimest.
“Meil käivad hetkel kaitseministeeriumiga läbirääkimised. Küsimus saab olema lihtsalt õiglases kompensatsioonis,” lisab ta.
Just eri arusaamad kaitseväe suurimale harjutusväljakule jäävate maatükkide tegelikust väärtusest ongi olnud see, mis on läbirääkimisi siiani kõige rohkem pidurdanud. Ühe kohtuasjadega tuttava allika väitel soovisid maaomanikud ühe polügoonile jääva maatüki eest seitse ja teise eest üle kümne korra pakutust kõrgemat hinda. Riigi pakutud hinnad ei olnud laest võetud: aluseks oli kinnistutel asuva metsa hind. Hinna oli kooskõlastanud nii keskkonnaministeerium kui ka eri audiitorid.
Kaitseministeerium peab praegu veel läbirääkimisi 36 perekonnaga, kellele tehakse septembrikuu jooksul lõplikud pakkumised nende maatükkide kasutusõiguse saamiseks.
Kommentaar
Lauri Almann
Kaitseministeeriumi kantsler
Me täname kõiki neid perekondi, kes on polügooni suhtes riigiga siiani koostööd teinud, ja loodame, et meie suhted on jätkuvalt konstruktiivsed. Meie esimestest pakkumistest on möödas aasta ja kindlasti on võitnud need, kes võtsid vastu riigi esimese pakkumise. Me saame lubada ainult seadusega lubatud ja põhjendatud pakkumisi. Mingit muinasjutumaad me kellelegi lubada ei saa. Sundvõõrandamisest ei ole enamikule maaomanikest hetkel mingit kasu, sest ka meie rõhk on mõistlikel läbirääkimistel. Aga keskpolügoon sinna tuleb.
Oma polügoon tuleb odavam
•• Keskpolügoonist saab tulevikus ainuke ala, kus kaitseväelased saavad viia läbi õppusi ja lahinglaskmisi terve pataljoni koosseisus, praegu käib kaitseväe eliitüksus scoutspataljon oma pataljoniõppuseid läbi viimas Lätis AdaÏi polügoonil. Samuti saavad seal harjutada suurtükiväelased, kes käivad praegu oma lahinglaskmisi tegemas Põhja-Soomes.
•• ”Rahalised kulutused meie sõdurite ja ajateenijate lähetamisel teiste riikide harjutusväljakutele koormavad liigselt Eesti kaitse-eelarvet,” kommenteeris kulusid kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann.
