Eesti ornitoloogid on viimase poole sajandi linnuvaatlusandmeid analüüsides jõudnud järeldusele, et rändlinnud saabuvad kevadeti meie maile üha varem.

„Mitte ainult Eestis, vaid kogu Põhja-Euroopa puhul on täheldatud, et praktiliselt kõigi lähiränduritest lindude kevadine saabumisaeg on nihkunud viimase poolsajandiga ligikaudu nädal varasemaks,” viitas ornitofenoloogiliste uuringutega seotud Eesti maaülikooli vanemteadur Aivar Leito, et tegu on üldise trendiga.

Hiljuti avaldati geograafiaseltsi aastaraamatus teadusartikkel, milles oli analüüsitud ühtekokku 42 linnuliigi Eestisse esmasaabumiskuupäevi alates 1958. aastast. Uuringust selgus, et rändlinnud saabuvad talvitumiselt tagasi lausa kuni viis päeva varem kui pool sajandit tagasi.

Kuni viis päeva varasemad

Näiteks Euroopas talvituvatest ränduritest tulevad künnivaresed pesitsusaladele varasemast keskmiselt pea neli ning hiireviud ja naerukajakad kolm päeva varem. Tuntumatest kevadekuulutajatest, kes ka meile lähemal talvituvad, on päeva jagu varem hakanud saabuma põldlõokesed ning punarinnad.

Kaugränduritest, kelle talvitumisalad jäävad juba Aafrikasse, on ühtlasi varem saabuma hakanud näiteks ööbikud ja suitsupääsukesed. Kui esimesi nähakse Tartus võrreldes poole sajandi taguse ajaga ligi viis päeva varem ehk kolmanda mai paiku, siis meie rahvuslinnud jõuavad sinna keskmiselt kolm päeva varem.

Avalehele
11 Kommentaari
Loe veel: