KGB-st võeti 1990-ndatel kaposse tööle üle 30 tehnilise spetsialisti

Riigireetmiseni ei vii Vene luure taust, vaid iseloom, ütlevad endised kõrged politseinikud.

Riigireetmises kahtlustatavana vahistatud endise kaitsepolitsei töötaja Vladimir Veitmani kinnivõtmine on tekitanud palju küsimusi. Kapos ilmselt jälitusseadmete paigaldaja ja eemaldajana töötanud Veitman, keda kahtlustatakse oma ametiteabe müümises Venemaa eriteenistustele, oli 1980-ndatel KGB-s rohkem kui saja alluvaga osakonnajuht. Viimase viie aasta jooksul on Eesti tabanud kolm riigireeturit: Herman Simmi, Aleksei Dresseni ja nüüd Veitmani. Kaks viimati nimetatut tabati kapo ridadest. Nii Simmil kui ka Veitmanil oli KGB taust.

Miks oli kapol vaja endisi KGB-lasi Eesti riigi palgale võtta? Ja kui neid ka oli vaja vabariigi aja alguses, siis miks olid nad ametis veel kakskümmend aastat hiljemgi — Veitman lahkus kapost alles 2011. aastal. Ja kõige põhimõttelisem küsimus: kas KGB-taust võrdub reeturlikkusega?