Kiirabi liisib tänavu linna raha eest kolm uut sõidukit
“Eelmisel aastal ei suutnud me ühtegi osta, kuna rahaline seis oli nii keeruline. Nii oleme ühe vahetuse võlgu,” ütles Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. See annab tunda järgmisel aastal, mil lubatud vanusepiiri ületab kuus kiirabiautot.
Tänavu on eelarve veelgi pingelisem kui eelmisel aastal: tervishoiutöötajate palgatõusu järel eelarvet tehes avastas kiirabi peaarst, et 75 protsenti rahast läheb palkade maksmiseks. “Ülejäänud 25 protsenti läheb jooksvateks kuludeks: autokütus, ravimid, hapnik, varustus jne. Investeeringuteks ei olegi midagi,” lausus Adlas. Kolme uue kiirabiauto sissemakseraha saadi aga linnaeelarvest. “See päästab meid suuremast hädast välja,” lisas ta.
Euroopa Liidu kiirabistandard tunneb kaht liiki kiirabiautosid: “B-tüüp on nii-öelda süstikauto, õebrigaadi jaoks. See on mõõtmetelt väiksem, sellega on parem majade ja autode vahel manööverdada,” selgitas Adlas. C-tüüpi on klassikaline arstibrigaadi auto, kus saab püsti seista, ümber patsiendi liikuda, protseduure teha.
Hinnalt on arstibrigaadi auto vaid veidi kallim. Nimelt on kiirabiautode aluseks tavaline sõiduk, mis ehitatakse ümber.
Samas on C-tüüpi kõrges autos veidi parem varustus, mis maksab omajagu. “Seal on aparaate rohkem ja need on targemad,” sõnas Adlas. Näiteks velskribrigaadi autol pole tavaliselt hingamisaparaati. Kõige kallim asi kiirabiauto varustuses on 130 000–140 000 krooni maksev elektrišokiaparaat, mis on kõigis autodes.
Ohutuse etalon
Täisvarustusega kiirabiauto hinnaks arvestatakse keskmiselt miljon krooni. “Kiirabiauto teeb kalliks see, et ta peab olema tohutult ohutu: kõik seinad, põrandad ja laed on kaetud lööke amortiseerivate ja soojust pidavate kihtidega. Sisemine kiht peab olema väga hästi pestav ja desinfitseeritav,” selgitas Adlas. Tootja annab ka garantii, et nõuetekohaselt kinnitatud sõitjad avariis kannatada ei saa.
Vanad autod õppesõidukiteks
Lubatud viieaastase vanusepiiri ületanud autod lähevad reservi ja käivad väljakutsetel vaid erijuhtudel. Isegi reservi jaoks vanaks jäänud autod antakse koolituseks, nendega õpivad sõitma noored kiirabiautojuhid.
Mahagi on masinaid kantud. “Terve partii 1994. aastal saadud Hyundaisid. Oli vahepeal selline periood, kus Korea autosid ostsime: need olid küll hirmodavad, kuid ei vastanud ühelegi Euroopa standardile,” ütles Adlas. Üks Hyundai seisab veel praegugi kiirabi garaazis, ent sellelt on vilkurid pealt võetud ja sellega aetakse ainult majandusasju.