Eesti regionaalminister Siim Kiisler nõudis eile Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Ungaris Budapestis, et abiraha jagataks tulevikus vaid riikidele arenguülesandeid seades, teatas siseministeerium.

„Eesti on seisukohal, et struktuuritoetused ei peaks kujunema lihtsalt majandussurutises kärbitud eelarvekulutuste asendajaks. Oluline on, et Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetuste abil toimuksid reaalsed muutused abisaava piirkonna sotsiaalses ja majanduslikus olukorras,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. „Seetõttu on mõistlik mõnel juhul seada abisaavale piirkonnale või liikmesriigile ka asjakohaseid lisatingimusi, mis tuleb enne abirahade kasutuselevõttu täita.“

Ministrid jõudsid ühisele seisukohale, et toetusvahendite puhul ei peaks kontrollima mitte ainult kuludokumentide korrektsust, nagu siiani, vaid esmajoones kavandatud tulemuste tegelikku saavutamist. „Selleni aitab jõuda aga piiratud hulga eesmärkide seadmine ning parimate tulemustega piirkondade rahaline stimuleerimine. Kindlasti on oluline ka tarbetu bürokraatia vähendamine, millele ka Eesti eraldi tähelepanu juhtis,“ lisas Kiisler

Kohtumisel oli peateemadena arutluse all ühtekuuluvuspoliitika tulevik ja selle rakendamine järgmisel finantsperioodil peale 2013. aastat. Keskenduti struktuurivahendite kasutamise tingimustele ning ühtekuuluvuspoliitika seostele strateegiaga „Euroopa 2020“.

Liikmesriigid olid ühisel arvamusel, et ühtekuuluvuspoliitika peab tulevikus olema tulemuslikum ning peab igal riigil sobivaimal viisil aitama saavutada strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud üle-Euroopalisi arengueesmärke.

Ministrit saatsid visiidil rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk, siseministeeriumi regionaalarengu osakonna juhataja Priidu Ristkok ning rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna analüütik Karin Kondor.