Aasta algul käivitatud palgareformiga on kirikuvalitsus saanud teada, et vaimulike seas on isegi neid, kes ei ole sel aastal oma koguduselt üldse palka saanud, ütles konsistooriumi kantsler Mati Maanas. “Paljude koguduste juhatused suhtuvad vaimulikule palga maksmisse leigelt – kirikuaia korrastamist peetakse tähtsamaks kui õpetajale palga maksmist,” lisas Maanas.

1. jaanuarist lõpetas kirikuvalitsus palgatoetuskassast automaatselt vaimulikele toetuse maksmise ning soovib sõlmida õpetajatega teenistuslepingud. Toetussumma oli 600–900 krooni kuus.

“Püüame selle muudatusega saavutada, et kogudus maksaks põhikohaga vaimulikule, kes elab kohapeal, miinimumpalka ehk praegu 4350 krooni,” lausus kantsler.

Assessor Urmas Viilma lisas, et uut korda on vaja eelkõige mõeldes õpetajate sotsiaalsetele garantiidele. “Kui õpetaja ei saa miinimumpalka, siis pensioniarvestuses ei lähe tal täisaasta kirja,” lisas Viilma. Alles tööd alustavatele õpetajatele ja praostidele on leping kohustuslik, teistele vabatahtlik. 140 õpetajast on lepingut seni soovinud sõlmida vaid paarkümmend.

Assessori sõnul on paljudes kogudustes põhimõtteliselt arvatud vaimuliku palga hulka ka elamine koguduse majas jms, aga pensioniarvestuses see ju ei maksa. “Sageli on koguduste juhatustes pensioniealised inimesed, kes ütlevad, et nemad peavad sama väikese summaga hakkama saama, aga nad ei mõtle, et õpetaja on noor mees või naine, kellel on õppelaen, pere ülal pidada,” lisas Viilma.

Sissetulek abikaasa tööst

“Vaimulikul on keeruline rahast kõnelda ja selles töös ei saa kaugeltki kõiki suhteid rahasse ümber arvestada,” ütles Pilistvere koguduse vaimulik, diakon Herman Kalmus. “See elu on vaimuliku pere valik,” lisas ta, kuid pidas õigeks ka õpetaja teenistussuhte selgemaks muutmist.

Vähemalt kaks kolmandikku 140 õpetajast on sunnitud pere ülalpidamiseks ja toimetulekuks tegema lisatööd. Näiteks Pilistvere diakon töötab võimaluse korral giidina. “See on küll ka vaheldus, aga ma ei pea seda siiski õigeks, sest vaimulikul jagub tööd ka koguduse juures,” ütles Kalmus. Pilistvere kogudus suudab maksta miinimumpalka.

Isegi Eesti suurima koguduse, Tallinna Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus tunnistas, et peab andma Rocca al Mare koolis inimeseõpetuse tundi, et toime tulla. Kaarli kogudus suudab oma õpetajale maksta Eesti keskmist palka.

Tavaline on seegi, et vaimuliku pere oluline sissetulek tuleb abikaasa tööst. Näiteks Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo abikaasa annab lisaks kogudusetööle muusikakoolis tunde. “Meie kogudus otsustas maksta kinni vahe, mida nüüd kiriku palgatoetusest vähem saan,” lausus Reinsoo enda kohta. Temalgi on miinimumpalk. Lisaks teenib Reinsoo hooldajaõpetajana veel kahte väikest kogudust – Mustjala ja Kärla oma. Lisaks juhib Reinsoo Kihelkonna vallavolikogu, mis on rohkem ühiskondlik kui tõsine palgatöö.

Kust tuleb kirikuõpetaja palk?

•• Kogu Eesti luteri kiriku aastaeelarve on 125 miljonit krooni, millest 164 koguduse eelarve on 100 miljonit. Töötegijate palk moodustab sellest vaid neljandiku.

•• Näiteks Pilistvere koguduse eelarve on 800 000 krooni ning sellest vaid 32 000 krooni tuleb liikmete annetustest. Keskmine annetus oli seal mullu 280 krooni, võrdluseks: Tallinnas Kaarli kirikus 400 krooni.

•• Pilistveres on rajatud laagrikeskus, mis annab olulise osa koguduse eelarvest. Tallinna Kaarli koguduse suurim sissetulekuallikas on kirikust üle tee asuvast hambapolikliiniku hoonest saadav renditulu. Osal kogudustel on lepingud kalmistu hooldamiseks, mõnel pool peab kogudus hooldekodu. Paljud kogudused on avanud pastoraadis rändajatele mõeldud ööbimiskoha.

•• Ekslik on müüt, justkui maksaks Eesti riik kirikutele tegevuseks raha. Riigilt saavad kogudused raha vaid muinsuskaitse alla kuuluvate kirikute restaureerimiseks, kusjuures muinsusväärtuste igapäevase hooldamise ja katuse parandamisega peavad kogudused toime tulema oma rahast. Tõsi, kohalikud omavalitsused on sageli mõistvad ja aitavad.

•• Raha teenivad kogudused ka laulatuste, ristimiste, matuste jm kiriklike talituste eest saadavatest annetustest. Ühtset hinnakirja pole, kuid osa kogudusi on soovitusliku miinimumsumma kehtestanud. See võib olla 300–700 krooni. Tallinna Kaarli kirikus ei ole kiriklikel talitustel soovitatavat summat, mistõttu on juhtunud, et hirmkalli pruutkleidi ja pulmapeoga paar pidas kirikut vaid saja krooni vääriliseks. Loomulikult on ka lahkemaid annetajaid.