Kiuks-kiuks-kiuks! – ehk Rabasaartel kotkapoegi rõngastamas

Oksaraagudest pesa troonib kõige kõrgema männi ladvas. „Kaks poega,” hõikab linnu-­uurija puu otsast.

Oleme tulnud kotkaklubi meeste Joosep Tuvi, Riho Männiku ja Margus Paasiga Ida-Virumaale Eesti suurimale sooalale, Puhatu soostikusse, et veeta päev rabasaartel pesitsevate haruldaste kalakotkaste poegi rõngastades.

Esimese sihikule võetud pesa juurde asume asfaltteedest kaugele metsasügavusse jääva kunagise metsavahimaja juurest. Kuigi kell on jõudnud hommikul veidi üle kuue tiksuda ja soojakraadid koguvad alles tuure, võtab meid autost väljudes piiramisrõngasse verenäljas parmude pilv. Hallid sõgelased tikuvad vägisi silma, suhu ja kõikjale, kattes meid justkui soomusrüüga.

Edasi lugedes selgub, mitu poega õnnestus rõngastada ja kas Puhatu soostiku põhjaservas pesitsenud ning viimasel rändel Egiptuses hukkunud jälgimisseadmega kalakotkas Erikast maha jäänud paariline leidis omale uue kaasa või mitte.