"Paistab, et neis tingimustes oleks kõige mõistlikum korraldada erakorralised valimised," rääkis Kivirähk ja lisas selgituseks, et kuna eelmine koalitsoon astus ootamatult ametist tagasi, on sellega tekitatud valitsuskriis, mille aitaks lahendada uued valimised. "See oleks parim lahendus, aga samas ma ei usu, et see õnnestub, kuna teatud erakonnad on sellele tuliselt vastu."

Küsimusele, kas Siim Kallase tänane otsus loobuda peaministriks kandideerimisest oli ennatlik või viimaste nädalate sündmusi arvestades loogiline, ütles Kivirähk, et seda tuleb vaadata Kallase isiklikust vaatevinklist. "Surve, mis teda Eestis ootas, seoses VEB fondi ja Eesti Panga garantiidega, oli tema jaoks selgelt ootamatu ja liiga tugev."

Siim Kallas märkis täna keskpäeval oma pressiavalduses, et loobub peaministriks kandideerimisest, sest ajakirjanduse surve on olnud nii tugev, et see segab tal keskenduda Eesti elu puudutavatele otsustele.

"Eks ta ise teab, kuhu need lood võivad areneda, aga ma ei taha ennustada ega spekuleerida," ütles Kivirähk, viidates võimalusele, et peaministrikandidaat nägi ohtu, et avalikuks võivad tulla järjekordsed faktid tema keskpanga presidendiks oleku ajast. "Kindel on, et Kallas tuli Eestisse usus, et need ammused ajad on juba möödunud."

Lisaks nägi Kivirähk ühe Kallase loobumise põhjusena ka teiste erakondade vastuseisu. "Küsimus pole mõne ajakirjaniku agaruses, vaid ka teised poliitilised jõud avaldavad talle survet. Sellistes oludes on raske teha üleminekuvalitsust, mille puhul ju eeldakse, et survet pole," põhjendas Kivirähk.

Skandaali peasüüdlasena nägi Kivirähk aga siiski Reformierakonda ennast, täpsemalt peaminister Andrus Ansipi otsust oma valitsusega tagasi astuda. "Selleks polnud mingit põhjust. Oli selge, et Kallase tulek ja Ansipi minek volinikuks on ebaloogiline poliittehnoloogiline manööver, mida teised erakonnad välja ei kannata," hindas Kivirähk.