Koalitsioon kardab, et laenajad muutuvad vastutustundetuks
Suure tõenäosusega ei kiida riigikogus menetletavat võlgade ümberkujundamise seadust heaks sellisel kujul, mida praegu arutatakse, sest Reformierakonna poliitikute kõnepruuki kasutades halvendaks populistlik võlakaitse seadus Eesti usaldusväärsust välismaailmas ja muudaks inimesed vastutustundetuteks laenajateks.
Eile arutas võlakaitse seadust valitsus ja esimesel lugemisel oli eelnõu ka riigikogus. Valitsuse seisukoht on küll formaalselt eenõu toetav, kuid toetust avaldati tingimusel, et parlament arvestab kolme ministri tehtud ettepanekuid ja märkusi. Täiendusi jagus nii justiitsminister Rein Langil, rahandusminister Jürgen Ligil kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsil.
Rahandusministeeriumi ettepanekute ja märkuste rida on ligi kümme lehekülge pikk. Näiteks soovitab Ligi seaduseelnõu menetlemisega mitte kiirustada ja analüüsida selle mõju majandusele laiemalt. Peale makseraskustesse sattunud inimeste aitamise peaks eelnõu rahandusministri arvates pöörama tähelepanu ka hoiustajate ja teiste laenuvõtjate huvide kaitsmisele.
Vastuolus põhiseadusega
Justiitsministeeriumi arvates võib võlakaitse seadus olla koguni põhiseadusega vastuolus ja koormaks praegusel kujul jõustudes liigselt kohtunikke. Kui tulevikus esitaks aastas kohtule võlgade ümberkujundamise sooviavalduse näiteks tuhat inimest, siis oleks riigil tarvis kohtutesse tööle võtta vähemalt kolm uut kohtunikku, kelle palgalehel hoidmine maksaks aastas ligi kaks miljonit krooni.
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe ja võlakaitse seaduse ühe autori Ken-Marti Vaheri sõnul häirib mitut ministrit ennekõike seaduseelnõus sisalduv võimalus, et kohtunikul on teatud juhtudel õigus kinnitada võlgniku võlgade ümberkujundamise kava ka võlausaldajate vastuseisust hoolimata.
Reformierakonna fraktsiooni nimel eile parlamendis võlakaitse teemal kõnelenud Taavi Rõivas ütles, et Reformierakond soovib siiski võlakaitse seaduse vastuvõtmist, kuid selleks tuleb seda veidi parandada.
„Inimestel peab olema võimalus kohtust abi saada, kuid Reformierakonda häirib ennekõike see, et täna on avalikkusel jäänud võlakaitsest ekslik arusaam. Arvatakse, et selle seaduse abil saab tulevikus võetud kohustustest priiks, aga nii see ei saa olema,” selgitas Rõivas.
Põhinõudeid ei peaks vähendama
•• Rahandusministeerium soovib, et võlakaitse seadus ei võimaldaks vähendada võlgnike kohustust täita põhinõudeid.
•• „Loeme lubamatuks võlausaldaja tahte vastaselt võlgniku vastu suunatud põhinõude vähendamist. Kaaluda võib lähenemist, kus kohtu otsusel saab vähendada kõrvalkohustusi,” kirjutas rahandusminister Jürgen Ligi eelnõu kooskõlastades.
•• Peale selle soovib rahandusministeerium, et võlakaitse seaduse eelnõus tuleks vähendada kohtule jäetava kaalutlusotsuse ulatust, andes ette täpsemad reeglid, mille piires saab kohus otsuse vastu võtta.
•• Justiitsministeerium soovitab muuta ka eelnõu praegust nimetust „võlgade ümberkorraldamise ja võlakaitse seadus”, sest see pole sisuliselt õige: eelnõuga ei soovita kaitsta ühtegi isikut selle eest, et ta peab täitma temal lasuvaid kohustusi.
•• Samuti soovitab justiitsministeerium võlakaitse seadust arutaval õiguskomisjonil analüüsida, kas selles sisalduvad sätted on kooskõlas põhiseadusega.
