29.02.2012, 01:00
Kodu kohas, kus muidu hoitakse kartuleid
Keldrikorruselt võib leida nii kontoriruume kui ka odavaid üürikortereid, aga ka hubase kodu.
FOTO:
„Elasin keldrikorteris ülikooli ajal. Väljaspool kütteperioodi oli ikka niiske küll, suisa nii rõske oli, et tuli niiskusekoguja osta. Selle niiskuse tõttu hakkasid riiulisse virna laotud riided haisema ja vannitoas tuli hallitus seintele. Loomulikku valgust polnud, aga seda sai reguleerida kunstliku valgustusega – viibisin lihtsalt palju eemal. Just nagu igal kodul on oma lõhn, lõhnab kelder ikka ja alati nagu kelder,” kirjeldab Annika eluolu keldrikorrusele ehitatud korteris. Kadriorus keldrikorruse kontoris töötanud Marge ütleb, et tööruumid olid suvel jahedad ja niisked ning talvel oli külm. „Aknaid oli soklikorrusel küll, aga päikest ikkagi ei näinud eriti. Ja kassid kusid akende peale,” meenutab ta. Neli aastat soklikorrusel elanud Piret pole aga nõus eelkõnelejate arvamusega, et allpool maapinda asuvas elukohas on alati kehv ventilatsioon, rõskus või kopitanud hais. Kõik oleneb Pireti sõnul ikkagi sellest, kuhu on korter ostetud või üüritud. „Mina isiklikult elan Kadriorus ning hoovil on aed ümber. Võib-olla ainuke miinus on see, et aknaid peab tihedamini pesema, aga see, et ventilatsioon on kehvem, ei vasta tõele. Sest selle ehitad sa ise ju vastavalt enda soovile,” märgib ta. Miko ja tema sõbra üürikorter erineb tavalisest keldrikorterist selle poolest, et asub osaliselt ka maa peal ehk esimesel korrusel. Keldris on üks magamistuba, väike panipaik ja suur vannituba koos saunaga. Miko magab esimesel, sõber aga keldrikorrusel. „Korteri asukoht sobib meile, samuti suurus ja hind. Tuttavad pole selle kohta küll midagi halba öelnud, et osa elamisest on keldrikorrusel, pigem lisab see elamisele hoopiski omapära,” sõnab Miko. Ta tunnistab, et kui korter oleks olnud täielikult keldrikorrusel, poleks ta seda üürinud. „Inimene peab elama ikkagi maa peal, mitte keldris,” arvab ta.