Rasedana varjupaika põgenenud Rosanna elab pisipojaga endiselt seal. Fotod: Eero Vabamägi

„Läksin ära sõbranna juurde, kui olin kaheksandat kuud rase,” räägib noor ema Rosanna (nimi muudetud – toim). Viimasel raseduskuul tuli ta sõbranna juurest Tallinna naiste kriisikodusse. Tema ja ta praeguseks juba kuuekuune poeg elavad seal siiani, sest kuhugi mujale neil minna ei ole. Kui teda kolme kooseluaasta jooksul pidevalt peksnud mees sünnitusmajja kohale tuli, oli tal vastsele emale ainult üks sõnum: kui Rosanna tema juurde tagasi ei lähe, võtab ta uue naise. Seda ta tegigi.

Toetava perekonnata jäänud Rosannal pole suurt abi loota. Ainus võimalus on lapse kasvades tööle minna, palgale, mille eest oleks võimalik üüri maksta. Paljudel teistel varjupaigas elavatel naistel, kellel on näiteks tugevad tervisekahjustused või kes on jäänud täiesti üksi, on keeruline saada sissetulekut, millega oleks võimalik ära elada. See on põhjus, miks paljud naised pöörduvad vägivaldsesse kodusse tagasi.

Avalehele
67 Kommentaari