Kohalikud valimised tõid neli üllatust, aga ikka vana tuttava võitja
Eilsetel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel serveerisid valijad juba peo alguseks esmapilgul mitu üllatust: esiteks oli valimisaktiivsus oluliselt väiksem kui 2013. aasta kohalikel valimistel, teiseks andsid valijad Reformierakonnale ülisuure koguse e-hääli, kolmandaks jäi EKRE tulemus alla ootuste. Veel ühe ehk isegi oodatud üllatusena võib esile tuua IRL-i häältesaagi, mis tuleb parem, kui küsitluste põhjal võis eeldada.
Võrdlus eelmise aastaga näiteb üsna selgelt, et Reformierakonna e-häälte hulk on üle vabariigi suurenenud. Veidi on e-hääli rohkem saanud ka Keskerakond, kuid suuremad kaotajad on IRL ja SDE. Kui sotsid on e-hääli kaotanud õige pisut, 1,2 protsendipunkti, siis IRL-i langus on masendav: 25,9%-lt 10,1%-le.
Juba on kindel, et selliseid häältesaake, kui võis näha eelmistel kohalikel valimistel, sel aastal ei tule. 2013. aastal osales kohalike volikogude valimistel 58% valijaid, seekord aga 53,2%. Veel drastilisem on Tallinna aktiivsuse vähenemine, selle korra 53,5% vastab üleriigilisele keskmisele, aga neli aastat tagasi osales valimistel koguni 64,1% valijaid.
Ekspertide hinnangul on üks languse põhjuseid asjaolu, et seekord on valijaid lihtsalt rohkem, sest valimisiga langetati 16. eluaastale ja võib eeldada, et alla 18-aastaste valimisaktiivsus on üliväike. See mõjutab üldist aktiivsust, kuigi ilmselt ei seleta kogu aktiivsuse vähenemist, sest 16–18-aastaseid lihtsalt ei ole nii palju.
Haldusreform vähendas huvi
Valimiskäitumist uuriv Tartu ülikooli vanemteadur Mihkel Solvak põhjendas tavapärasest märksa väiksemat valimisaktiivsust ka haldusreformiga, mis joonistas valdade piirid ümber ja muutis valijate kodukanti võõramaks. See vähendas ka huvi kohalike valitsejate valimise vastu.
„Omavalitsused on oluliselt suuremaks läinud ja inimesed ei tunne neid veel hästi. Varasemad valimised on näidanud, et mida väiksem on valimispiirkond, seda suurem on osalusprotsent. Nüüd, kui on uued piirid ja nimekirjas võõraid inimesi, on see varasemaga võrreldes keerulisem. Kuid Tallinna valimistel osalemine on kukkunud veelgi rohkem. Kui avaldatakse piirkondade lõikes täpsed arvud, saab ka näha, kust see langus tuli. Kui see on Lasnamäelt, siis on ilmselt seal Keskerakonna kisma mõju avaldanud,” ütles Solvak.
Mida võiks väiksem aktiivsus üldiselt tähendada? Vähem valijaid kastide juures on kõige parema mõjuga ilmselt just Keskerakonnale, kelle valijad on üldiselt väga lojaalselt valimas käinud. Edgar Savisaare valimisliidu kahvatu esinemine näitab, et Keskerakonna valijad ei ole Savisaarele järgnenud. Seega suurendab väiksem aktiivsus võimalust, et Keskerakonnal õnnestub võtta pealinnas ainuvõim.
Selle Keskerakonna lootuse täitumises või luhtumises mägnib suurt rolli IRL. Kui IRL suudab pealinnas valimiskünnise ületada, pole Keskerakonnal koalitsiooni moodustamisest ilmselt pääsu. Aga kui IRL peaks saama alla 5% hääli ja jääma pealinna volikogust välja, võib üpris kindel olla, et Keskerakond ei vaja omale Tallinnas valitsemispartnerit.
IRL-i seis paistis eile eelmiste valimistega võrreldes nukker. E-häälte hulk kukkus üle riigi suisa 16%. „Selline kukkumine on ikkagi katastroof. Isegi Tartus, mis on olnud IRL-i üks kantsidest, teevad nad ajalooliselt kehva tulemuse,” märkis Mihkel Solvak.
Siinjuures tasub meenutada, et eelmistel valimistel oli IRL-i tulemus lausa anomaalne. IRL-i hiilgetulemust vedas Tallinnas ja sealt kaudu ka üle riigi Eerik-Niiles Kross oma ülieduka kampaaniaga. IRL kaotas siis valimistel ainult Keskerakonnale. Sellise ebahariliku edu tõttu on eelmise aasta valimistulemusi keeruline võrdluseks kasutada.
IRL jätkab traditsiooni
Kui vaatame eelmiste valimiste asemel pigem küsitlustulemusi, teeb IRL hoopiski üle ootuste head tulemust. Veel suvel oli IRL-i toetus küsitlustes isegi 3% juures, ent lehe trükkimineku ajaks hoidis IRL üle riigi tugevat neljandat kohta 9,5% toetusega, Tallinnas oli IRL-i toetus kõigest 0,2% väiksem. IRL paistab jätkavat vana traditsiooni teha tugevam tulemus, kui küsitlused näitavad. Aga kuna 2013. aasta valimistega võrreldes kaotatakse siiski tohutu hulk hääli, püsib küsimus, kas saavutatust piisab, et IRL ületaks 5% künnise nii riigis kui ka Tallinnas.
Solvaku arvates võivad Reformierakonna toetuse suurenemise taga olla just möödunud valimistel IRL-ile antud hääled. Kuna IRL seadis eelmiste valimistega lati nii kõrgele, oligi neil seekordsetel valimistel ainult kaotada, arvas Solvak.
„IRL-i hääled loksuvad nüüd mujale ja kindlasti osalt ka Reformierakonnale. Lisaks mängib ka näiteks Tallinna puhul rolli see, et kui inimestel on soov linnavõimu muutusteks, siis mobiliseeritakse tugeva alternatiivi poolt hääletama. Kui küsimus on selles, kellel üldse oleks jõudu Keskerakonna ainuvõim kukutada, siis võib valija panustada just Reformierakonna kui kõige tugevama alternatiivi peale,” ütles ta.