Kohtuskäimine läheb kordades odavamaks
●●Tädi Mall laenab hädas naabrimehele Ülole poole oma säästudest ehk 2000 eurot. Tagasimaksmise aeg saabub, Ülo aga enam tädile ust ei ava.
●●Mall peab arvestama, et selleks, et kohus tema taotlust üldse hakkaks läbi vaatama, tuleb tal tasuda riigilõivu summas 479,33 eurot. Mallil pole aga ka alternatiivi, sest kui ta hagi kolme aasta jooksul alates tagasimaksmise tähtajast ei esita, siis tema nõue aegub ja ta on oma säästudest ilma.
Muudatuste järgi on kõige odavam esitada avaldus maksekäsumenetluse algatamiseks ning maksta lõivu 60 eurot.
Kui teine pool maksekäsumenetlusega ei nõustu ning vaidlus läheks hagimenetlusse, ei pea Mall rohkem lõivu juurde maksma.
Kui aga Mall soovib kohe hagi sisse anda, maksab ta selle elektroonilisel esitamisel lõivu 175 eurot ning paberil esitamisel 225 eurot.
Kohtulõivud kerkisid mitmekordseks kolm aastat tagasi, kui sellise ettepanekuga tuli välja toonane justiitsminister Rein Lang. Riik vireles masus ning eelarve täitmiseks vaadati üle kõik lahendused. „Põhiseaduse täitmisele ei saa panna hinnasilti külge,” ütles Rask. Ta tõstis esile, et toonane riigilõivuseaduse muudatus koormas kohtud tööga metsikult üle. „Kui esimese astme kohtus tõusetub küsimus, et kohtusse pöörduja ei suuda lõivu tasuda, siis peab kohus tema maksevõime kindlaks tegema. Pankadest, avalikest registritest ja mujalt tõendite kogumine võib aega võtta pool aastat ning samal ajal seisavad tsiviilasjad ilma menetlusse võtmata,” rääkis Rask.
Kui lõpuks kohus tuvastab, et lõiv käib hagi esitajal tõesti üle pea, ei vabastata teda selle tasumisest, vaid tasumine ajatatakse. Rask tõi näiteks juhtumi, kus lõiv ajatati 18,5 aasta peale. „See on absurdne. Mina olen 61 aastat vana ja kui ma lähen kohtusse ning tahan oma tsiviilnõuet täita, siis annaks jumal mulle nii palju aastaid, et ma jõuaksin lõivu ära maksta.” Teise päris elust tuleneva näitena nimetas Rask kaasuse, kus üks Mustamäe korteriühistu soovis kohtu kaudu tühistada ühistu juhatuse kahelauselist otsust. Riigilõivu pidi ühistu maksma selleks 75 000 krooni ehk 4793 eurot.
„Põhiseaduse paragrahv 15 ütleb väga selgelt, et igaühel on õigus pöörduda kohtusse. Siin ei ole vahet, kas inimene on rikas või vaene, must või valge,” ütles Rask.
Riigikohtu esimees on kõrgeid lõive avalikult kritiseerinud juba eelmise aasta kevadest, ent reaalsete tegudeni jõutakse seaduse muutmisel alles nüüd. Justiitsministeeriumis valmiva eelnõu järgi kukuvad tsiviilasjades hagimenetlustes lõivud isegi kuni 85%. Justiitsminister Kristen Michal ütles, et arvu, kui palju lõivud kukuvad, ei ole võimalik esitada, kuna iga lõiv muutub erinevalt. „Paljudes asjades vähenevad lõivud palju, paljudes asjades natuke ja mõnedes asjades eriti mitte,” rääkis Michal. Tema sõnul tuleb riigilõive alandada eeskätt just õigusemõistmisele ligipääsu parandamiseks.
Eelnõu on praegu saadetud hindamiseks kohtunikkonnale, kes peab oma vastuse andma jaanuari alguses. Michal loodab, et muudatused hakkavad kehtima järgmise aasta juulist.
