Kohus: vakladest puretud koer oli siiski hoolitsetud
Eile avaldas kohus oma saksa lambakoera Claudia julmas kohtlemises süüdistatud, ent õigeks mõistetud Marge Arumäe kohtuotsuse tervikteksti ning sealt selgub, et kuriteo koosseisu õigusemõistjad selles juhtumis ei leidnud.
Nimelt ei leidnud esimese astme kohtus tuvastamist, Arumäe oleks kohelnud oma perele kuuluvat koera julmal viisil, ning et tal ei olevat olnud selleks ei otsest ega kaudset tahtlust.
Nagu teada, jättis Marge Arumäe eelmisel suvel puhkusele sõites lühikese keti otsas kuudi külge kinnitatud saksa lambakoera Claudia nii toidu, vee kui ka hoolitsuseta. Kuumade ilmadega õnnetusse olukorda jäetud haige ja äsja poeginud kahe kutsikaga koera avastasid lõpuks Arumäe naabrid, kes hakkasid otsima oma aeda leviva raipehaisu allikat. Pärast seda tuldi Pärnu kodutute loomade varjupaigast koerale järele, et ta kiiresti loomaarsti juurde toimetada. Üks kutsikas oli selleks ajaks juba surnud ja teisegi eluküünal tuli hiljem lootusetu seisundi tõttu kustutada. Loomaarstid tegid kindlaks, et Claudia oli alatoidetud ja teda olid juba mitu nädalat purenud vaglad. Ühtlasi oli langenud koera kehakaal.
Kohus viitas tervikotsuses, et seaduse silmis tuleb julmaks kohtlemiseks pidada looma piinamist, näiteks põletamist, surnuks peksmist enda või teiste lõbustamiseks. „Kogutud tõenditega on ümber lükatud süüdistuses toodud väited, et M. Arumäe jättis koera pika aja jooksul hoolitsuseta,” seisab Pärnu maakohtu kohtuniku Anu Tammeniidu allkirjastatud tervikotsuses. Kohtunik märkis ühtlasi otsuses, et süüdistatava käitumine võib olla karistatav küll väärteona, kuid kriminaalmenetluse raames teda karistada ei saa.
Pole lõbus – pole ka julm
Loomakaitsjaid pani nii mõnigi kohtu põhjendus hämmastusest kulme kergitama. Eesti loomakaitse seltsi juhatuse liige Tania Selart märkis, et kohtulahendist jääb silma, et kohtunik on minimaalselt võtnud arvesse loomaarstide tunnistusi. „Loomaarstide sõnul oli koera seisund küll äärmuslikes ilmastikutingimustes ja omaniku hoolimatuse tõttu kiirelt muutunud ohtlikuks, kuid fakte oma ala spetsialistidelt – koeral puudus rasvkude, loom oli veetustunud rohkem kui 20 protsendi ulatuses, keskmine vaklade arenguperiood kestab nädal aega ning loomal oli nahapõletik juba mitu nädalat olnud – polnud kohus olulisel määral arvesse võtnud,” osutas Selart.
Prokurör kaebab otsuse edasi
•• Carol Merzin riigiprokuratuurist kinnitas eile, et Marge Arumäe süüasja kohtusse toonud eriasjade prokurör Küllike Kask vaidlustab Pärnu maakohtu otsuse kindlasti lähema 15 päeva jooksul.
•• Heiki Valner Eesti loomakaitse liidust (ELL) märkis, et liidu juriste pani tervikotsuse puhul hämmastuma asjaolu, et kohtu hinnangul on looma julma kohtlemisega ehk piinamisega tegu siis, kui inimene teeb seda enda või teiste lõbustamiseks. „See teeb ju sama välja, et kui keegi torkab koeral silma peast välja ja tunnistab kohtu ees, et tundis selle pärast hoopis kurbust, on kohtu silmis tegu väärteoga,” sõnas Valner.
•• Samuti tekitas ELL-i juristides küsimusi asjaolu, et kohtu hinnangul võisid Claudiat purenud vaglad tekkida mõne päevaga. „Koeralt leiti kolmes eri vanuses vaklasid, mis ei saanud veterinaar- ja toiduameti ekspertide kinnitusel kuidagi paari päevaga tekkida. Selleks pidi kuluma tunduvalt rohkem aega,” rõhutas Valner. „Kui Eesti kohus ei aktsepteeri meie veterinaar- ja toiduameti eksperte, siis kelle poole peaks loomakaitsjad edaspidi üldse pöörduma?”
