Kohus venitab kulude hüvitamisega aastaid

Kohtuasjale lisandub eraldi menetluskulude hüvitamise kohtuasi, mis võib kesta aastaid.

Tsiviilkohtus kehtib esmapilgul lihtne reegel: kaotaja kannab teise poole kohtukulud. Eesti seadus näeb aga ette, et pärast kohtuotsust tuleb ette võtta uus kohtutee kohtukulude selgitamiseks. Vaidlus rahasummade üle võib aga venida aastatepikkuseks ja vajada advokaadi abi. See tähendab, et lisamenetlus on aega- ja rahanõudev, lisandunud kulutusi ei hüvita aga keegi.

Pärast põhilahendi jõustumist on osapooltel 30 päeva kohtule kulude väljamõistmise taotluse esitamiseks, kus selgitatakse kulunud rahasummad ja see, kui palju peab kaotaja võitjale hüvitama. Mullu võttis lahenduseni jõudmine keskmiselt aega pool aastat, ent kuna osapooltel on õigus asja üle vaielda, võib lõpliku lahenduse saabumine venida kordades pikemaks. Advokaadibüroo LEXTAL partner Karl Kask teab mitmeid taolisi näiteid. „Minu enda praktika hetke drastilisim näide on taotlus, mille esitasin 2010. aasta jaanuaris, kui jõustus põhilahend, ja mida esimese astme kohus ei ole suutnud seni lahendada, kuigi käes on 2012. aasta juuni,” lisas ta.

Et kohtud on niigi koormatud ja juba põhilahendi saamine võtab kaua aega, ei näe Kask veel ühele menetlusele head põhjendust. „Kliendid ei mõista, miks pärast võitu tuleb jälle vaielda või miks kulude hüvitamine venib,” ütles ta.

Riigikohtu kohtupraktika analüütik Margit Vutt ütles, et menetluskulude kohtuasi võib võtta kaua sest, osapooled peavad saama oma seisukohti avaldada. See võib tekitada olukorra, kus põhilahendi võitja peab hüvitist ootama aastaid.