Kõigi erakondade parteilased on kõvad annetajad
Erakonna liikmemaksudest ja annetustest rääkides oli kõige napisõnalisem riigilt kõige suuremat toetust saava Reformierakonna peasekretär Martin Kukk. „Erakond võib tulu saada üksnes erakonnaseaduses lubatud ja selgelt piiritletud allikatest: liikmemaksudest, riigieelarve eraldistest, eraisikute annetustest ning tehingutelt erakonna varaga,” teatas Kukk lühidalt. Riigieelarvest saadakse tänavu 1,76 miljonit eurot.
IRL-i riigieelarveline toetus on sellel aastal 1,23 miljonit eurot. Igakuine liikmemaks on töötavatele inimestele 5,24 eurot ning õpilastele ja pensionäridele pisut vähem. „Ministrite ja riigikogu liikmetega on kokku lepitud, et igaüks toetab erakonda kuus saja euroga,” ütles peasekretär Priit Sibul. „See on omavaheline kokkulepe, mida enamasti täidetakse. Sama summa maksab minu mäletamist mööda igakuiselt ka europarlamendi saadik Tunne Kelam.”
Sotsiaaldemokraadid saavad sellel aastal riigieelarvelise toetusena 1,01 miljonit eurot. Soovituslik liikmemaks on madala sissetulekuga inimestel, näiteks pensionäridel, tudengitel, töötutel, aga ka üksikvanematel viis eurot aastas. Palgatööline, kelle palk jääb alla tuhande euro, peaks soovituslikult maksma kümme eurot kuus, ja need, kelle palk on üle tuhande euro, 20 eurot aastas.
Kutselised maksavad rohkem
Lisaks on sotsidel peasekretär Indrek Saare sõnul omavaheline kokkulepe, et need inimesed, kes saavad poliitika tegemise eest palka, võiksid panustada rohkem. „Riigikogu liikmed teevad kuus keskeltläbi 100-eurose annetuse ja maksavad oma piirkonna kasuks liikmemaksu suurusjärgus 30 eurot,” sõnas Saar.
Sotsidel pole ei 2010. ega 2011. aasta suuremate annetajate seas peale liikmete endi peaaegu kedagi. Vaid 2011. aastal sigines valimisaasta tõttu annetajate tippu ka noorpoliitik Jevgeni Ossinovski koos ärimehest isa Oleg Ossinovskiga.
Keskerakonna selleaastane riigieelarveline toetus on 1,39 miljonit eurot. Liikmemaksu variante on neil Eesti erakondadest kõige rohkem. „Lihtliikme liikmemaks on töötavale inimesele kümme eurot ja pensionärile üks euro aastas. Siis on põhikirjaline kõrgendatud liikmemaks riigikogu liikmetele ja europarlamendi saadikutele, mis on 7% brutopalgast kuus. Seega – näiteks riigikogu liige maksab keskmiselt 200–300 eurot kuus. See moodustab päris olulise osa meie tuludest,” tunnistas peasekretär Priit Toobal. Ta lisas, et Tallinna linnajuhid maksavad iga kuu 5% oma brutopalgast.
Lisaks tehakse annetusi, mis Toobali sõnul tulevad nii erakonnaliikmetelt kui ka mitteerakonnaliikmetelt. Keskerakonnale saab annetusi teha kas sularahas või ülekandega. „Sularaha puhul vormistatakse sularahaorder ning raha viiakse kas panka või jäetakse kassasse, sest vahel on ka sularaha vaja,” viitas Toobal, kes on üllatuslikult ise erakonna suurim poliitikust annetaja.
Seda, et valimiste ajal annetatakse ja muidugi ka küsitakse annetusi tavapärasest rohkem, kinnitasid pea kõik peasekretärid. „Ka mina peasekretärina istun kandidaatidel sellel perioodil rohkem seljas ja ütlen, et kas sa saad annetada rohkem, sest on valimiskampaania periood ja siis on ka kulutusi rohkem,” sõnas Toobal.
Keskerakonnas lepitakse piirkonnas kokku, kui palju keegi panustab, kuid nagu Toobal ütles, on see piirkonniti erinev – kas jagatakse kulud kandidaatide vahel või saadakse raha annetajate käest väljastpoolt nimekirja.
Indrek Saar rääkis, et kui inimesel on võimalik panustada ja ta on selleks valmis, siis öeldakse kampaania ajal alati: nüüd on kõige tihedamad ajad, panustage maksimaalselt. „Enamikul juhtudel on rutiin selline, et erakond teeb keskse kampaania ja kui kandidaadil on erisoovid, siis ta peab välja mõtlema ka selle, kust ta selleks täiendavalt raha leiab, selle raha erakonnale annetama ja seda lõpuks ka valimisaruandes kajastama,” selgitas Saar.
IRL-is pole riigikokku kandideerimine Sibula kinnitusel rahaliselt paika pandud.
Kõige suurem poliitikust annetaja oli IRL-is 2010. aastal Toomas Tõniste, kes oma 5113 euroga jäi aga samal ajal alla paljudele erakonda toetanud ärimeestele. 2011. aastal tegid poliitikutest kõvemad panused võimu poole tüürima asunud endised Res Publica liikmed Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher umbes 10 000 euroga.
Reformierakonna kõige kõvem poliitikust toetaja oli 2010. aastal Silver Meikar, kelle järel paistab silma veel teinegi noorpoliitik Lauri Luik. Mõlemad näitasid 2010. aastal partei kassasse makstud summana üle 4400 euro. Valimiste järel riigikokku jäänud Luik jätkas tublit toetamist ka 2011. aastal, Meikar mitte.
Näiteks rahastuse skandaali väidetav teine pool, tollane peasekretär Kristen Michal maksis terve 2010. aasta jooksul parteile pisut üle 1900 euro ja 2011. aastal ei paistnud tal erakonna jaoks enam üldse raha olevat, kuigi ta tõusis ministriametisse.
Südametunnistusest ei piisa
Silver Meikari ülestunnistus, et ta annetas oma nime all aastail 2009–2010 parteile 115 000 krooni (7350 eurot), mis polnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea, tõstatab taas küsimuse, kas erakondade rahastamises tuleb midagi muuta.
Eesti Päevaleht on eri variante analüüsinud läbi aastate korduvalt, nagu ka eile pärast musta raha skandaali lahvatamist. Ometi saab küsimuse tõstatada ka selliselt: kuhumaani siis ikkagi minema peab? Kui ausalt mängida, poleks ju ka praegusel seadusel häda midagi, aga teisalt, mida rohkem on piiranguid, seda rohkem tekib kiusatust neist salaja üle astuda. Ja mida olulist annab juurde see, kui juriidiliste isikute annetamine erakondadele jälle lubatavaks teha, nagu pakuvad peaminister Andrus Ansip ja justiitsminister Kristen Michal?
Kuigi Reformierakonna valitsusliidu partner IRL pole seda teemat praegu arutanud, viitas IRL-i peasekretär Priit Sibul tabavalt, et maailmavaadet saab toetada ikka füüsiline isik. „Juriidilistel isikutel maailmavaadet pole. Äriühing on loodud selleks, et teenida ärihuve, ja seda teeb juriidiline isik igal tasandil. Kui kellelgi on tahtmine panustada, siis on see ikkagi ettevõtte omanik, kellel on ilmavaade või tahtmine kedagi toetada,” rääkis ta.
Ilmselt võib olla kõige mõistlikum lahendus sotside poolt korduvalt pakutud, kuid siiani teiste erakondade vastuseisu tõttu toppama jäänud kampaaniakuludele selge ülempiiri kehtestamine ja selle professionaalne jälgimine. Sotsid on sellel teemal rääkinud nii 2010., 2011. kui ka 2012. aastal, algatatud on ka vastav eelnõu.
„Tunnistagem endale, et me pole majandusasjades veel nii küps ühiskond, et saaksime seda jätta südametunnistuse kontrollida. Monitoorigem siis seda. Mitmetes riikides seda tehakse,” ütles Indrek Saar.
Lisaks aitaks läbipaistvusele kõvasti kaasa 2010. aastal riigikogus kehtetuks tunnistatud karistusseadustiku säte, mis nägi erakonnale ette vastutuse varjatud annetuse vastuvõtmise eest. Toona hääletasid ainsana selle kehtetuks tunnistamise vastu sotsid ja ka praegu on nad seisukohal, et varjatud annetus peab olema kriminaliseeritud, rääkis Saar.
Ka Sibula sõnul võiks valimiskuludega tegelda, et valimised poleks ainult reklaamitööstuse teema. „Kui seal oleks kehtestatud mingisugused piirid, siis see asi võiks mõistlikumaks minna ja tõenäoliselt aitab see muuta ka poliitikat ja debatte sisulisemaks,” lausus Sibul.
Reformierakonna peasekretär Martin Kukk nõustus, et erakondade rahastamist tuleks kindlasti laiemalt arutada. „Pärast GRECO (Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus – toim) hinnangu ja soovituste saamist peaks nii parlament kui ka laiem avalikkus seda arutama, kas näiteks tuleks taastada ettevõtete annetuste lubamine erakondadele või muuta rahastamise järelevalve veelgi tõhusamaks,” ütles ta.
■Eesti Päevaleht ootab vihjeid ja ülestunnistusi erakondade rahastamisskeemide kohta. Püüame üheskoos muuta Eesti erakondade rahastamismudeli ausamaks ja läbipaistvamaks. Ootame infot kart.anvelt@epl.ee ja raimo.poom@epl.ee.Pallingu annetusUus tunnistaja: pöördun ise prokuratuuri
Eile tunnistas ka üks nimetuks jääda soovinud endine Järvamaa piirkonna reformierakondlane ERR-ile, et tegi parteikaaslase Kalle Pallingu antud raha eest 2008. aastal erakonnale annetuse.
„Summaks oli siis ligi 15 000 krooni, et ma viiksin selle Reformierakonna toetuseks panka,” rääkis ta ERR-ile.
Annetaja küsis enda sõnul Pallingult, miks ta raha ise ei taha maksta, ning Palling vastas, et tegi seda paar nädalat tagasi ja tal oleks imelik viia veel sellist summat, samuti oli tema makstud summa mõnevõrra suurem.
Eesti Päevalehele ütles sama inimene eile õhtul, et pöördub informatsiooniga kindlasti ka prokuratuuri, ja lubas rääkida neile kogu loo juhtunust. Kuidas ja mis asjaoludel Palling just tema poole rahaga väidetavalt pöördus, ta avalikult rääkida ei soovinud.
ERR-ile antud kommentaaris eitas Palling süüdistusi. EPLSkeemReformierakond motiveeris inimesi maksutagastusega?
2010. aastani lubas seadus eraisikutel parteidele tehtud annetustelt 21% tulumaksu tagasi saada.
Eesti Päevalehele on mitu üksteisest sõltumatut allikat väitnud, et see olevat olnud Reformierakonnas levinud skeem, kuidas inimesi motiveerida nn musta raha valgeks tegema. Ühe allika väitel sai musta raha pesija maksuametilt tagasisaadava summa täies mahus endale. Teise allika teada tuli see aga erakonnaga pooleks teha. „See ei vasta tõele. Sellist konstruktsiooni kuulen esimest korda,” kommenteeris eile Reformierakonna peasekretär Martin Kukk.
Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali hinnangul on tegemist päris huvitava skeemiga, millega inimesi motiveerida. „Aga see skeem ei tööta, sest mingisugune piir on ju tagasisaadaval rahal ees,” leidis ta. EPL
