Kõik venekeelsed saated kolivad ETV-st sõsarprogrammi ETV2
Ainult kaabel- ja digitelevisiooni kanalisse ETV2 kolib uuest aastast ka pooletunniseks saateks kasvav venekeelne „Aktuaalne kaamera”.
Venekeelse „Aktuaalse kaamera” toimetuse juht Jevgenia Garanža kinnitas, et ETV-st kaovad koos venekeelsete uudistega kõik muudki venekeelsed saated.
„Alates 2. jaanuarist näeb ETV2-s argipäeviti pool tundi kestvat venekeelset uudistesaadet, hiljem lisandub programmi tunnine diskussioonisaade ja nende vahele arhiivi- või sisseostetud saated,” tutvustas Garanža uue programmi üldist väljanägemist.
Garanža möönis, et kolimine ainult kaabel- ja digitelevisioonis levivasse kanalisse võib alguses kaasa tuua vaatajate arvu languse.
Venekeelse meedia asjatundja, ajalehe MK Estonia peatoimetaja Pavel Ivanovi sõnul ei saa venekeelsete saadete ühest kanalist teise nihutamisele veel hinnangut anda.
„Kõigepealt vaatame, mis sellest välja tuleb, alles siis saame järeldusi teha,” ütles Ivanov. „Tavaliselt võib uue saate või saatevööndi käima lükkamise kohta hinnanguid anda umbes poole aasta pärast.”
Venekeelsed saated hakkavad eetris olema peamiselt õhtutundidel, sest kõrget vaadatavust on Garanža sõnul praeguses olukorras raske saavutada.
Seetõttu tuleb saadete kellaaeg teha vaatajatele võimalikult mugavaks.
„Venekeelse programmiga pole pikka aega tegeletud ja praegu püüame teha kõik, et saadete aeg oleks vaatajatele maksimaalset mugav,” selgitas ta.
„Seetõttu hakkavad venekeelsed uudised eetris olema kell pool kaheksa õhtul, diskussioonisaade veel hilisemal ajal.”
Garanža tunnistas, et saateaegade valikul said oluliseks Vene kanalite, eelkõige PBK uudiste ja muude vaadatavate saadete eetrisoleku ajad.
„Mingil määral arvestame kõigi oluliste projektidega Venemaa kanalites, aga kõige tähtsam konkurent on PBK, mille populaarsus on viimasel ajal tugevasti kasvanud,” tunnistas Garanža.
Kui palju venekeelse programmi teise kanalisse nihutamine ja programmi arendamine rahvusringhäälingule maksma võib minna, ei tahtnud Garanža veel avaldada.
Venekeelseid uudiseid ja jutusaadet hakkab ERR rahastama oma vahenditest, nende kõrvale tuuakse arhiivisaateid.
Ülejäänud toodang on eriprojektid, mida rahastatakse muudest allikatest.
„Loodame teha talve jooksul paar eriprojekti, ülejäänud saatevööndi koostame arhiivisaadetest, mis kunagi eetris on olnud,” rääkis Garanža ja lisas, et kuna ideed ja autorid saadete loomiseks on olemas, siis leitakse ka raha ja venekeelne vöönd hakkab laienema.
Et vaatajad 2. jaanuaril ilmaasjata ETV-st venekeelseid uudiseid ei ootaks, on ERR-il plaanis detsembris läbi viia ulatuslik teavituskampaania.
Haridusprogramm ja Oti intervjuud
Ühe eriprojekti on ETV2-le välja pakkunud haridus- ja teadusministeerium.
Jevgenia Garanža märkis, et praegu on sellest vara rääkida.
Haridus- ja teadusministeeriumi tõukefondide osakonna nõunik Aino Kiis ütles, et kuna lepingut allkirjastatud ei ole, ei saa ka tema soovitud saate sisu ega muid detaile lähemalt tutvustada.
Haridusprogrammi nüanssides lepitakse mõlema osapoole sõnul kokku lähipäevil.
ETV arhiivimaterjalidest võivad venekeelsete saadete vööndis eetrisse pääseda Urmas Oti Venemaal tehtud intervjuud tuntud kultuuriinimestega.
Garanža sõnul arvestatakse programmi koostamisel kindlasti Oti venekeelsete persoonisaadetega.
ETV2 avati esialgu Pekingi olümpiamängude ajaks ja näitab praegu päeval err.ee uudiseid ja õhtuti lastesaateid.
