„Ühe inimese tapjale määratakse karistuseks kuus aastat vangistust,” meenutab Laasme kohtunikule üht hiljutist juhtumit ja jätkab värvika retsidivistide loeteluga, tuues näiteks pedofiile, mõrvareid ja paadunud narkoärikaid nagu ta ise. Kõik nad said märksa lühema karistuse, kui nõuab nüüd prokurör talle. „Nagu oleksin vähemalt kaks inimest tapnud.”

See on Laasme viimane sõnavõtt enne märtsis tehtavat kohtuotsust. Esimest korda kohtusaaga vältel ilmutab ta murdumise märke ja kahetseb. Kahetsuse ajendiks olevat mullu Laasme vangis viibimise ajal perre sündinud laps. „Andke mulle kas või saja aasta pikkune tingimisi vanglakaristus, tahan vaid oma lapse juurde minna,” lausub ta pisaraid trotsides. „Sain elu tõsisema õppetunni kätte, olen teinud sellest tõsiseid järeldusi ja elan nüüd seaduskuulelikult. Laps on mu peamine motivatsioon, et olla edaspidi sõnakuulelik kodanik.”

Laasme põhisüü seisneb tema enda sõnul selles, et lasi end sõpradel ära rääkida. „Olin loll ja lasksin endaga manipuleerida,” tunnistab ta kohtunikule tund aega kestvas kõnes.

Erinevalt prokuröri versioonist nimetab Laasme kokaiiniäri korraldajateks hoopis Oliver Konsat ja Peeter Truusi. Praeguseks kokkuleppe korras karistuse kätte saanud ja vabadusse pääsenud kaaslased olevat ta vastu tahtmist illegaalsesse ärisse tõmmanud. Kaitsja Aivar Ennok rõhutab, et tegu on üksikjuhtumiga. Kui see episood kõrvale jätta, võib Laasme käitumist nimetada lausa eeskujulikuks. Ta viljeles tervislikke eluviise, ei tarbinud alkoholi ega narkootikume, tegi sporti. Mõne aasta eest annetas lastekodule raha ja televiisori.

Riigiprokurör Andres Ülviste ajab seda kuuldes silmad suureks: „Mina ei kavatse küll temast mingil juhul eeskuju võtta!” Ülviste selgitab, et Laasme süü puhul oleks meelevaldne ainult ühe episoodiga piirduda. Keskkriminaalpolitseis äratas tema tegevus kahtlusi juba märksa varem. See oli ka põhjus, miks tema kohta jälitustoiminguid alustati. Laasme on grupi pea.

Karistust vähendada pole Ülviste sõnul ühelgi juhul võimalik, sest Laasme käitumises avaldub retsidiivne muster. „Teeb ja kahetseb, teeb ja kahetseb,” iseloomustab Ülviste. Ka aastatetagune abi lastekodule Laasmet sedapuhku ei aita, sest siia tõmbab prokurör selge piiri: „Heateod on kirjas taevas, kuriteod aga kohturaamatus.”