Kolhoosnikud tegid Eesti uhkeimate maalingutega taluhäärberisse garaaži

Nõukogude ajal hoiti Viljandimaal 125-aastase Albi taluhäärberi elutoas autosid ja taasiseseisvuse ajal lasid pärijad hoonel laguneda. Nüüd otsustas üks hakkaja mees maja päästa.

Albi taluhäärberi saalis liuglevad juugendlikud seinamaalingud põrandast laeni ja seal veel edasigi. Samamoodi on kaunistatud ka mitmeosaline mõisavääriline ahi. Eestis pole säilinud ühtegi teist niimoodi kaunistatud taluhäärberit. Samas majas on tuba, kuhu nõukogude ajal raiuti palkseina lai uks, rajati ramp ning tuba kasutati garaažina. „Nõukogude inimene oli ikka üks erilise mõtlemisega inimene,” ütleb Albi taluhäärberi praegune peremees Indrek Palm ja osutab põrandale, kus ligi poole meetri laiused lauad on autorataste all üksnes veidi kulunud. „Näed, isegi selle on nad üle elanud,” lisab ta rõõmsamal toonil.

Viljandimaal Halliste lähedal asuva Albi taluhäärberi lugu algab 19. sajandi keskpaigast, kui talumees Märt Viira ostis Albi koha Uue-Kariste mõisalt välja. 1890. aastal valmis 200-ruutmeetrine elumaja, kus peale seinamaalingutega kaunistatud saali ja söögitoa on samuti praeguseks ainsana Eestis sellest perioodist säilinud sisekäimla. Viirade pere käes oli Albi talu kuni Teise maailmasõjani.