Albi talu peremees Indrek Palm niidab maja ümbert rohtu, kuid mõne aasta eest, kui ta maja ostis, tuli esmalt maha võtta tihe võsa, mis ulatus maja räästani. Foto: Tiit Blaat

Albi taluhäärberi saalis liuglevad juugendlikud seinamaalingud põrandast laeni ja seal veel edasigi. Samamoodi on kaunistatud ka mitmeosaline mõisavääriline ahi. Eestis pole säilinud ühtegi teist niimoodi kaunistatud taluhäärberit. Samas majas on tuba, kuhu nõukogude ajal raiuti palkseina lai uks, rajati ramp ning tuba kasutati garaažina. „Nõukogude inimene oli ikka üks erilise mõtlemisega inimene,” ütleb Albi taluhäärberi praegune peremees Indrek Palm ja osutab põrandale, kus ligi poole meetri laiused lauad on autorataste all üksnes veidi kulunud. „Näed, isegi selle on nad üle elanud,” lisab ta rõõmsamal toonil.

Viljandimaal Halliste lähedal asuva Albi taluhäärberi lugu algab 19. sajandi keskpaigast, kui talumees Märt Viira ostis Albi koha Uue-Kariste mõisalt välja. 1890. aastal valmis 200-ruutmeetrine elumaja, kus peale seinamaalingutega kaunistatud saali ja söögitoa on samuti praeguseks ainsana Eestis sellest perioodist säilinud sisekäimla. Viirade pere käes oli Albi talu kuni Teise maailmasõjani.

« Avalehele 23 Kommentaari