Kolm inimest tuhandest kannab HI-viirust

Ebatõhus aidsiennetus on viinud Eesti kiireima HIV-levikuga riikide hulka.

Ehkki aidsiennetusega on tegeldud 1990. aastate algusest, on ennetustöösse suunatud raha ebapiisav, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis uuringust.

“Jätkuvalt ei taju Eesti inimesed piisavalt tõsiselt HIV-i ohtu ja tagajärgi,” nentis üks uuringu autoreist, tervishoiuspetsialist Maris Jesse. “Ennetustegevuses tehakse õigeid asju, mis on teistes riikides tulemusteni viinud, ainult alarahastatult ja liiga vähe. Nii ei ole võimalik jõuda kriitilise hulga inimesteni, et epideemia peatada,” märkis ta. “Alarahastatud on narkomaanidele süstlavahetuse ning asendus- ja võõrutusravi pakkumine, mis on avalikkuse silmis ja poliitikute seas ebapopulaarsed.”

Riigikogu narkomaania- ja aidsivastase võitluse probleemkomisjoni liikme, kunagise sotsiaalministri Eiki Nestori sõnul tuleb probleemi lahendamisel tegutseda järjepidevalt. “Tänaseks on selge, et töö peab olema pidev ja põhinema riiklikul rahastamisel,” ütles ta.

Kulutulena leviva HI-viiruse ohjeldamiseks tuleb ennetusse kaasata lisaks sotsiaalministeeriumile ka teised ministeeriumid. “HIV-i levik vanglates on justiitsministeeriumi töö, võitlus narkokuritegevusega siseministeeriumi ja töö koolides haridusministeeriumi asi,” lisas ta.

Septembri alguseks oli Eestis HIV diagnoositud 4196 inimesel ning aids 54 inimesel. Tegelik nakatunute arv võib ekspertide hinnangul olla aga üle kahe korra suurem, ulatudes 15 000-ni.

Tavalise noore probleem

Riigikogu narkomaania- ja aidsivastase võitluse probleemkomisjoni aseesimehe Nelli Kalikova sõnul tuleb epideemia peatamiseks kõvasti pingutada. “Praegu nakatunute arv veel päris üht protsenti elanikest ei anna, aga sinnapoole see liigub,“ lausus ta. Teravaks probleemiks on nakkuse levik 15–24-aastaste naiste seas. “Praegu mõeldakse ikka veel, et see on narkomaanide ja prostituutide probleem, aga hetkeseisuga on see tegelikult juba iga tavalise noore probleem,” lausus Kalikova.

Aastatel 2006–2007 kasvab ravi vajavate patsientide arv tunduvalt, sest umbes pooled nakatunutest haigestuvad aidsi ja vajavad ravi. Rahavajadus suureneb seega kuni 210 miljoni kroonini aastas. Sel aastal tuli riigi-eelarvest vaid 11,8 miljonit.

Ka Euroopa Eesti pärast mures

•• Eelmisel nädalal avaldatud uuringus juhtis Euroopa Komisjon tähelepanu kiiresti arenevale HIV-epideemiale Eestis ja Lätis.

“Arengusuunad Kesk- ja Kagu-Euroopas erinevad Balti ja SRÜ riikidest teravalt: HIV-i ja aidsi esinemissagedus jääb nendes riikides alla 0,1 protsendi, Lääne-Euroopas on nakatunud keskmiselt 0,3 protsenti elanikest,” kirjutasid uuringu autorid. “Balti riikides on HIV-i esinemissagedus aga järsult kasvanud, ulatudes kuni ühe protsendini Eestis ja 0,4 protsendini Lätis.”

•• Komisjon kutsus Euroopa riike epideemia peatamiseks rohkem pingutama ning rõhutas, et see on võimalik vaid koostöö ja tugeva poliitilise juhtimise korral. “Epideemiat saab peatada ainult Euroopa Liidu liikmete, ümberkaudsete riikide ja partner-organisatsioonide kooskõlastatud ja poliitiliselt juhitud tegevusega,” seisis uuringus. “Tegevus on efektiivne vaid siis, kui teeme koos-tööd – epideemial piire ei ole.”

•• Koostööst räägivad Euroopa riikide esindajad 16.-17. septembril Vilniuses toimuval HIV-i ja aidsiteemalisel konverentsil. S.L.