Lugeja võib välismaa raamatupoodides käies või internetikauplustes raamatuid soetades kohati imestada Eesti poodidest odavama hinna üle. Kodumaiste teoste kalliduse tingib turu ja tiraažide väiksus ning edasimüüjate kuni 36-protsendine juurdehindlus.

Raamatukirjastuse Hea Lugu juht Arvo Pihl selgitas, et raamatu hinnast moodustab kirjastaja osa üldjuhul umbes kaks kolmandikku ja ülejäänu lisab edasimüüja. „Kirjastaja pool koosneb väljaande omahinnast – autoritasud ja õiguste omandamine, võimalik tõlkimine, toimetamine ja korrektuur, kujundus ja küljendus, trükkimine jne – ja kirjastuse marginaalist,” märkis ta. „Kirjastaja võtab riski, et raamatud ka maha müüakse, sest muidu peab ta oma kasumist tasuma ka kauba allahindamise kulud.”

Pihli sõnul on Eesti turg väike, kuid paberile ja trükkimisele kehtivad maailmaturu hinnad. „Tiraažid on meil selgelt väiksemad kui arvukama rahvaga riikides, nii on Eesti mõttes suureks trükiarvuks juba üle 2000 raamatu,” ütles Pihl. „Eestikeelne kirjandus ei saagi seega odav olla, kuid natuke pakuvad leevendust küll kultuurkapitali antavad toetused, ent kindlasti mitte piisaval määral.”

Varraku kirjastuse direktor Priit Maide lausus, et raamatute maailmaturul on riigi olukord seda keerulisem, mida väiksem ta on. „Juurdehindlus oleneb aga kaupmehest ja ulatub kuni 36 protsendini,” märkis ta. Ülejäänu moodustab kirjastuse hind, millest kaks suurimat osa on autoritasu ja trükikulu. „Kogu hinnakalkulatsioon koosneb umbes kümnest faktorist,” lisas Maide.

Avalehele
38 Kommentaari
Loe veel: