Võrreldes kevadega on toetus NATO-le mõnevõrra kasvanud mitte-eestlaste seas, ulatudes 51%-ni, teatas uuringu tellinud kaitseministeerium. Siiski on mitte-eestlaste toetus NATO-le jätkuvalt selgelt madalam kui eestlaste seas, kellest kindlasti või pigem toetab Eesti kuulumist NATO-sse 86%.

Eesti julgeoleku kõige suurema tagatistena nähakse samuti endiselt kuulumist NATO-sse. Seejuures on NATO julgeolekugarantiina Eestlaste seas oluliselt enam esiplaanil. Mitte-eestlased peavad endiselt kõige olulisemaks julgeolekugarantiiks koostööd ja heanaaberlikke suhteid Venemaaga.

Tervelt 77% elanikkonnast toetab ajateenistusest loobumise ja üksnes kutselisele armeele ülemineku asemel senise süsteemi säilimist, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistusega. Ajateenistusest kõvale hoidmisesse suhtub negatiivselt või mõistab selle hukka 63% elanikest.

Eesti sõjaväeliste üksuste tegevuse jätkamist rahvusvaheliste sõjaliste jõudude koosseisus maailma erinevates kriisipiirkondades toetab 56% elanikest. Eestlastest toetab kriisipiirkondades tegutsemise jätkamist 62%, mitte-eestlastest 43%.

Lisaks küsiti ka kui paljud neist, kes on läbinud ajateenituse, oleks ise valmis mõnel rahvusvahelisel missioonil osalema. Selgub, et veerand mõnes armees teenistuse läbinutest ehk 7% kogu elanikkonnast suhtub positiivselt ka mõnel missioonil ise osalemisse.

Kaitseliidu peamise rollina tulevikus nähakse kõige sagedamini tegutsemist sisejulgeolekut tagava sõjaväelise organisatsioonina (49% vastajatest). 24% leiab, et Kaitseliit peaks säilima sellisena nagu ta praegu on.