Kõmu tekitanud töövõimereform lükkub edasi

Täna hommikul esitas koalitsioon ühiselt ettepanekud töövõimereformi muutmiseks. See on tähelepanuväärne, sest veel hiljuti pooldas Reformierakond teemaga kiiremas korras edasi minekut, ent sotsiaaldemokraadid püüdsid saavutada töövõimereformi edasi lükkamist. Nii mõnigi ettepanek kattub sisuliselt ka nendega, mille esitas opositsiooniline Keskerakond juuli lõpus.

Mõneti on peaministripartei koalitsioonipartnerile vastu tulnud, sest tõepoolest: juba tuleval suvel startima pidanud reform sai uueks daatumiks 2016. aasta 1. jaanuari. Olulisi muutusi on teisigi.

Kui esialgu sooviti töövõimetoetust vähendada juba siis, kui inimese kuine brutosissetulek on suurem kui 640 eurot, uue ettepaneku järgi hakataks raha koomale tõmbama suurema kui 960-eurose sissetuleku puhul. Mullu oli keskmine brutokuupalk 949 eurot – seega ei puututa neid, kelle sisetulek on alla keskmise palga.

Kui inimene ei lähe mõjuva põhjuseta töötukassasse töövõime hindamise vastuvõtule, ei hakka tööd otsima või ei võta pakutud tööd vastu, siis saaks töötukassa teda edaspidi mõjutada nii, et lõpetab kümneks päevaks töövõimetoetuse maksmise.

Kui esialgu nõuti, et enne töövõime hindamist peaks inimene olema kolme kuu jooksul käinud arsti vastuvõtul, siis nüüd tuleb seda teha poole aasta jooksul. Nii loodab koalitsioon vältida seda, et tervishoiusüsteemile korraga liiga suur koormus kuhjuks.

Kui aga töötukassal pole võimalik inimese töövõimet hinnata, siis on tal õigus saata inimene arsti vastuvõtule. Nüüd tekib töötukassal kohustus ka arsti juurde mineku lisakulusid hüvitada – olgu selleks eritransport või viipetõlgi teenused. See võtab jällegi koormust puudega inimestelt.

Ehkki töövõimereform koosneb mitmest seadusest, puudutavad kõnealused muudatused töövõime seaduse eelnõud, mis kannab numbrit 678. Eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise 18. Juunil.