„Kui tohib, siis ma ütleksin ise alustuseks midagi,” pöördus meie meeskonna peatreener Gheorghe Creţu usutluse alustuseks Jabloneci poolpimedas saalis Eesti ajakirjanike poole. „Ütlen otse: mullusel EM-finaalturniiril mängisime hästi ainult tänu sellele, et Makedoonia oli meid mõned kuud varem Euroopa liiga poolfinaalis 3 : 0 võiduga šokeerinud. Ja nüüd uuesti… Nad võidavad meid esmalt 3 : 1 ja loovad turniiri viimasel päeval meile isegi uue võimaluse edasipääsu pärast heidelda. See on uskumatu, kuidas meie käekäik on neist sõltunud!”

Tõepoolest, Eesti koondis oli laupäeva õhtul pärast 1 : 3 kaotust Makedooniale langenud sedavõrd keerulisse olukorda, et üksnes kõikide asjaolude kokkulangemine võis meile veel tuua pileti järgmisel aastal Poolas toimuvale finaalturniirile. Ent kõik läkski nii, nagu minema pidi. Makedoonia võitis eilses esimeses mängus Rumeeniat 3 : 1 ja alagrupi võidu juba kindlustanud tšehhid tulid teises mängus meie vastu platsile peamiselt kohalikus liigas pallivate noortega. Mängu võitjas polnud hetkekski kahtlust: meie ülimotiveeritud tuumik näitas suurepärast mängu ja sai 3 : 0 võidu.