Konkurentsiamet hakkab uurima pankade võimalikku kokkulepet
Juuni alguses tõstsid mitmed Eesti kommertspangad pangaautomaatide tasu nendele klientidele, kes võtavad raha välja mõne konkureeriva panga sularahaautomaadist. Näiteks Swedbank küsis enne 1. juunit oma kliendilt, kes võttis sularaha välja SEB automaadist, üheksa krooni. Nüüd tuleb aga saja krooni väljavõtmisel maksta teenustasu 18 krooni ja 50 senti. Nimelt küsib Swedbank kliendilt juba mõnda aega Eestis osutatud ristkasutusteenuse eest 16 krooni, millele lisandub ka 2,5 protsendi väljavõtud summalt. Tegemist on ligi kahekordse hinnatõusuga!
Ristkasutustasud läksid muutmisele, sest Eestis tuleb käibele euro. Euroalas ei tohi pangad küsida välismaal võõra panga automaadist raha võtmise eest erinevat summat.
Rootsi krooni kasutava Swedbanki emapanga kliendid Rootsis aga ei pea maksma ristkasutustasu, kui raha võetakse välja SEB, Nordea või Handelsbankeni automaatidest ja vastupidi.
Selle asemel et selgitada hinnatõusu tagamaid, teatas Swedbank PR-trikitades, et „Swedbanki eraklientidele läheb sularahaautomaatide kasutamine välismaal odavamaks”. Aprilli lõpus välja saadetud pressiteates selgitas Swedbank, et kuna neil on Eestis suurim sularahaautomaatide võrk ja absoluutne enamik panga klientidest eelistab raha välja võtta just oma kodupanga sularahaautomaadist, siis teenustasu tõus nende kliente ei puuduta.
Kui saja krooni väljavõtmise näitega jätkata, siis pole tegelikult Swedbank oma vahendustasu küsimisel pankadest kõige ahnem. Nii küsib näiteks Nordea pank võõrast pangaautomaadist raha väljavõtmise eest 20 krooni.
Nordea kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv selgitas, et kõikidest Nordea Grupi sularahaautomaatidest Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Poolas, Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis on sularaha väljavõtt jätkuvalt tasuta. Nordea panga deebetkaartidega on võimalik Eestis ja Euroopa majandusühenduse riikides sularaha välja võtta kõikide teiste pankade sularahaautomaatidest hinnaga 20 krooni kord. „Erinevalt teistest suurpankadest ei lisandu siia mingit protsenti väljavõetud summalt,” selgitas Liiv.
Tasu üks euro
Nordea panga kliendid Soomes saavad aga oma kodumaal asuvast teisest pangast sularaha välja võtta 15,65 ehk ühe euro suuruse teenustasu eest. Samas Euroopa majandusliidust väljas asuvatest sularahaautomaatidest raha väljavõtmine on Soome Nordea klientidel kulukam, küündides kahe euroni, millele lisandub veel 2,5% väljavõetud summalt.
Maagilised 2,5 protsenti väljavõetud summa pealt ilmus jaanipäeva eel ka SEB panga hinnakirja. Samal ajal Sampo pank küsib oma klientidelt võõra panga automaadist võetud raha pealt 1,5%.
Kui vaadata pankade majandusaasta aruandeid, siis näiteks Swedbanki 2009. aasta aruandest selgub, et näiteks maksete töötlemiseks kulus ettevõttel Eestis 0,7 miljardit krooni, tulu maksete töötlemisest saadi 2,5 miljardit krooni. Kui Eesti Päevaleht küsis Swedbankilt andmeid ka eelmisel aastal teenitud pangakaartide ristkasutusest teenitud tulude kohta, teatas pank, et see ei ole avalik informatsioon.
Konkurentsiamet: hakkame asja uurima
•• Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots teatas eile Eesti Päevalehele, et konkurentsiamet plaanib hakata uurima, kas pangad võisid omavahel ristkasutustasude muutmisel lubamatuid kokkuleppeid sõlmida.
•• „See pankade ristkasutustasu protsendi asi on kahtlemata meile silma jäänud,” lisas Ots.
•• Kuigi ka Eesti kommertspankade üle järelevalvet teostaval finantsinspektsioonil õigus uurida kommertspankade tegevust, selgitas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius, et kahtlemata tekitavad uued ristkasutustasud küsimusi, kuid võimalikud hinnakokkulepped ja -kujundused ei kuulu finantsinspektsiooni uurimispädevusse.
•• „Euroopa Liidu direktiivid ütlevad, et finantsjärelevalve ei tohi reguleerida panganduse ja finantsteenuste hinda,” kinnitas Aleksius.
•• Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm teatas eile, et pangaliit pole pankade hinnakujundusega kuidagi seotud, sest liidus neid teemasid lihtsalt ei arutata.
Tasu mugavuse eest
•• SEB panga äriarendusdivisjoni juhi Mart Maasiku sõnul hõlmab sularahaautomaatide teenus endas panga jaoks kulutusi riist- ja tarkvarale, inkassatsioonile. Maksta tuleb ka sularahaautomaatide hoolduse eest.
•• Kuna vaid üksikud pangaautomaadid asuvad pangale endale kuuluvates ruumides, siis tuleb pangal maksta automaadi aluse pinna kasutamise eest.
•• „Kodupanga automaati kasutades tasub klient antud kulude eest kaudselt läbi kaardihooldustasu. Kodupangavälist sularahaautomaati kasutades tuleb kliendil antud kulude eest tasuda läbi ristkasutustasu,” selgitas Maasik. Seega on pankuri väitel sularahaautomaadi ristkasutus on oma olemuselt mugavusteenus ehk lisavõimalus hankida sularaha. „Peamiseks kanaliks Eestis peaks olema ikka oma kodupanga võrk,” lisas Maasik.
