Kontrolörid küsivad trahviraha asemel pistist
“Kontrolör ütles mulle selgelt, et ilma protokollita makstakse tavaliselt keskmisest ametlikust trahvist poole vähem ehk 100-150 krooni,” ütles Eesti Päevalehele bussis jänest sõitnud Sven. “Mõningase kauplemise järel leppisime 75 krooni peale kokku.”
Sven lisas, et kogu arutelu toimus kontrolöride bussis teiste kuuldes. “Tundus, et kõik suhtusid kauplemisse ja altkäe antavasse musta rahasse kui loomulikku tegevusse, mis viitab teatavale ringkaitsele,” lausus ta.
Teine, samuti pistist andnud allikas ütles, et kontrolör vihjas kohe alguses teistsugusele maksmisvõimalusele. “Küsis kõigepealt, kas õpin või töötan, ja siis hakkas selgitama, et trahvid on väga suured,” lausus allikas. “Ta nõustus kohe minu pakkumisega anda talle sada krooni, mille peale peatas ka protokolli kirjutamise.”
“Kuluaarides liigub küll jutte, kuid meil on vaja konkreetseid fakte, et sisekontroll saaks asja uurima hakata,” ütles piletite kontrollimise eest vastutava säästva arengu ja planeerimise ameti ühistransporditeenistuse direktor Tiit Siimon.
Linnatranspordi osakonna vanemspetsialist Jüri Miglai ütles samuti, et altkäemaksujuhtumeid ei saa välistada, kuna ka neile on inimestelt sellekohaseid signaale tulnud. “Keegi ei taha nimesid avaldada, mistõttu on need jutud, mis ei maksa midagi.”
Miglai sõnul on pettuse puhul tegemist kahe ebaausa inimese teoga. “Hommikuti kontrolöre tööle saates loeme neile alati sõnad peale,” märkis Miglai. “Kui selliseid asju juhtub, siis ei ole enam tegemist ametnikuga.”
Linnas kontrollib pileteid ligi 40 kontrolöri, neist kaheksa on koosseisulised. Keskmiselt koostatakse päevas 100-150 ametlikku protokolli.
Miglai ei osanud öelda, kui suur võiks olla trahvide must turg, kuna ühtegi tõestatud juhtumit pole. Kontrolöri ametipalk on 4000 krooni kuus.
