Koolidel napib Kanterite kasvatamiseks kettaid
Eesti kehalise kasvatuse õpetajaid ja teisi spordiga seotud pedagooge koondav liit saatis hiljuti haridusministrile murekirja, milles teatas, et koolides napib sportimiseks tarvilikke vahendeid.
„Paljudes koolides pole siiani vajalikke vahendeid ja tingimusi,” kurtsid kehalise kasvatuse liidu esindajad. Kirjale ei olnud siiski lisatud nomenklatuuri, millistest spordivahenditest on kõige suurem puudus.
Lisaks varustatusele paneb kehalise kasvatuse õpetajaid muretsema see, et siiani pole ette nähtud, missugust alternatiivset kehalist koormust pakkuda õpilastele, kes on kehalise kasvatuse tundidest näiteks tervislikel põhjustel vabastatud. Kehalise kasvatuse liidu juhatuse esimees Tairo Talvis ütles, et aasta-aastalt suureneb õpilaste arv, kes liiguvad üha vähem ja toituvad valesti.
Küsimusele, milliseid spordivahendeid koolid kõige kiiremas korras kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks vajavad, vastas Talvis, et vajakajäämised on kooliti erinevad.
„Odad, kettad, pallid, matid, kellel pole võimalust võrkpalli mängida. Paraku ei saa me öelda, et kõikides koolides napib spordimatte,” selgitas Talvis.
Kõige kiiremini vajab Talvise sõnul lahendamist kehalisest kasvatusest lapsevanema kirjutatud tõendi alusel vabastatud õpilaste mittemidagitegemise probleem. „Õpetaja ei tohi hiljuti haige olnud õpilast mitte midagi tegema panna, kuigi liikumine oleks äsja haige olnud õpilasele hoopiski kasulik. Praegu on nii, et kui õpilane oli haige, siis kõik – liikuda ta tunnis ei tohi,” kurtis Talvis.
„Niinimetatud vabastatud õpilastele peaks olema ette nähtud jõukohane liikumisviis või teadmistepagasi täiendamine,” soovitasid kehalise kasvatuse õpetajaid. Mõistagi ei jätnud kehalise kasvatuse õpetajad märkimata ka seda, et kui ellu rakendatakse uus riiklik õppekava, väheneb gümnaasiumi astmes kehalise kasvatuse kohustuslike tundide arv.
