Koolidirektor: maagümnaasiumitele 120 õpilase piirang ei sobi
Kui praegu kehtiva üldhariduse rahastamise mudeli kohaselt on riik seadnud ühes gümnaasiumiklassis õppivate laste alampiiriks 21, siis uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtima hakkamisega tõstetakse gümnaasiumiõpilaste piiri 120-ni. See tähendab vähemalt kahte paralleelklassi nii X, XI kui ka XII klassis, kelle kulutusi riik katma hakkab. Väiksematel koolidel tuleb kas uksed kinni panna või kellegagi leivad ühte kappi panna.
Tabasalu gümnaasium praegu 120 õpilase piiri ei ületaks, kuid direktor usub, et enne uue korra jõustumist on neil juba piisavalt palju lapsi ning sulgemine kooli ei ohusta.
Lisaks ei usu Harri Kõo, et riik oleks valmis nii suures vallas gümnaasiumi kaotama, isegi kui 120 limiiti täis ei saada. „Ma arvan, et nii ei tehta,“ kommenteeris ta võimalust, et Harku lapsed peaksid hakkama koolis käima Tallinnas või Keilas.
Sellise piiri seadmine ei too Kõo sõnul tegelikult tulu kellelegi ning maapiirkondades tuleks tema arvates siiski asju teise pilguga vaadata.
„Suures linnas oleks hea kaks paralleelklassi teha, näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, võib-olla ka Viljandis. Aga maapiirkondades peaks kindlasti kuidagi eristama seda,“ rääkis Kõo, et väikesed maagümnaasiumid on tihti ainsaks võimaluseks piirkonnas haridust saada.
Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva selgitas, et maakoolidele erandeid seaduse tasandil kindlasti teha ei saa, küll aga möönis ta, et näiteks väikesaartel ja kaugemates paikades võivad küll kooliminekud uue korra kehtestudes päris aeganõudvaks ja kalliks minna. „Sellised asjad on võimalikud, aga need tuleb iga juhtumi puhul eraldi otsustada,“ jättis ta siiski võimaluse ka eranditeks.
Kuna uus seadus paneb koolidele kohustuse võimalda ka valikaineid, peavad gümnaasiumid hakkama üleval pidama ilmselt ka rohkem õpetajaid. Riik tehtud kulutusi täies mahus ei kata, vaid lisa peavad leidma omavalitsused.
