Kooliminejaid jääb aasta-aastalt üha vähemaks
Gümnaasiumi õppealajuhataja Jüri Eesiku sõnul on sellist liitumist vaja säilitamaks koolide jätkusuutlikkust. “Lasteaed-algkoolis oli lihtsalt liiga vähe õpilasi ja liitumist nägi ette ka valla arengukava,” ütles ta.
Kooliealiste laste arvu vähenemist tunnevad eriti teravalt just maapiirkondade koolid. “Siin taga on see, et noori peresid jääb üha vähemaks, eriti maapiirkondades. Noored tänapäeval ju enam nii vara lapsi ei muretse ja teiseks suunduvad nad ikka suuremate keskuste poole. Seetõttu meie elanikkond vananeb,” rääkis ta. “Liitumisega tuli meile nüüd umbes 50 õpilast juurde ja klasside täituvus suurenes – see on hea, sest ruumi meil jätkub.”
Kui eelmisel sügisel läks Eestis esimesse klassi 13 017 õpilast, siis täna alustab kooliteed 700 last vähem – kõigest 12 317. Eesik kinnitas, et ka Karksi-Nuia gümnaasiumis on esimesse klassi tulijate arv pidevalt vähenenud. Tänasest saab gümnaasium osalt tänu liitumisele juurde 37 esimese klassi õpilast. “Kaks esimest klassi saame sel aastal kokku küll,” rõõmustas ta. “Kõige vähem oli neid lapsi, kes lähevad praegu kolmandasse klassi. Nüüd võib loota, et esimesse klassi astujate arv jääb stabiilseks.”
Kui viie aasta eest alustas kooliaastat Eesti peale kokku üle 215 000 õpilase, siis tänavu läheb neid kooli alla 183 000. Viie aasta pärast ennustatakse kooliminejate arvu langust veel 40 000 võrra.
Jüri Eesiku kinnitusel aitaks maal koolilaste arvu tõsta see, kui ettevõtjad looksid maakohtadesse enam töökohti. “Kui nad rajaksid firmasid ja tooksid kaasa noort tööjõudu, oleks see peamine võimalus, mille abil rohkem noori siia meelitada,” lausus ta. “Samas peab noorel inimesel, kes maale tuleb, ka õhtuti midagi teha olema – kultuuriüritusi, ajaviidet, võimalusi sportida. Kui nii juhtub, siis läheb olukord maakohtades kindlasti paremaks.”
Südalinna koolid ikka lapsi täis
Tallinna 21. kooli direktori Naida Toominga sõnul tuleb jääda lootma, et järgmistel aastatel hakkab koolilaste arv jälle suurenema.
“Mis muud, kui et tegu on sündimuse vähenemisega. Tahaks loota, et seitsme aasta pärast on koolilapsi jälle rohkem – kui tänaval lahtiste silmadega ringi käia, siis tundub juba praegu, et laste arv hakkab jälle suurenema,” märkis ta.
Toominga kinnitusel kesklinna koolid õpilaste arvu langust sedavõrd ei koge. “Meie koolipiirkond on praegu küll pigem ülerahvastatud,” sõnas ta.
“Väga palju vahetatakse kortereid ja ostetakse neid kesklinna, sellega suureneb ka meie koolilaste arv.”
Tallinna 21. kooli läheb tänavu üle 1350 õpilase, neist 101 esimesse klassi. Pealinnas alustab kooliaastat kokku ligikaudu 50 000 õpilast, esimesse klassi läheb neist umbes 3100.
Erki Korp: pöörake lastele tähelepanu!
Kui palju on neid lapsi, kelle koolitee katkeb?
Tallinnas langeb järjest vähem lapsi koolist välja. Turvakodusse satub palju lapsi just väljastpoolt Tallinna.
Mis on kõige sagedasem põhjus?
Sageli muudetakse elukohta ja kooli ning lapsel on raske koolikeskkonda tagasi minna. Osa uustulnukaid võib langeda kiusamise ohvriks. Need, kelle sõbrad tarbivad narkootikume, löövad samuti sageli koolile käega.
Mis aitaks väljalangemist kahandada?
Kool on praegu perekonnast ikka veel natuke kaugel, et last kasvatada ja mõjutada – kõik saab alguse kodust, vanemate tähelepanust ja toetusest. Meil on praegu veel nii, et kui teadmisi pole, on õpetaja ja õpilase vaheline dialoog läbi. See peaks muutuma. Õpilasomavalitsused on kooliühiskonnas küll muutusi tekitanud, aga väga palju on veel teha, et need jõuaksid igasse kooli. Erki Korp on Tallinna laste turvakeskuse juhataja
Ühispank kingib helkureid
Eesti Ühispank koostöös EMT ja maanteeametiga alustab liiklusteemalist kampaaniat “Kaitse kõige pisemat”.
Kampaania käigus kingitakse helkurid kõigile tänavu esimesse klassi minevatele lastele ning kogutakse annetusi “lamavate politseinike” ehitamiseks.
Ühispanga Elukindlustuse juhatuse liige Aira Tammemäe sõnul on 13 000 helkurit koos liiklusteemalise infolehega juba koolidesse saadetud.
Veel 4000 helkurit jagavad panga töötajad täna laiali Tallinna ja Tartu ristmikke ületavatele lastele. “Oleme veendumusel, et kindlustusselts peaks ikkagi aitama kõige väiksemaid kaitsta,” põhjendas ta. Lisaks helkurite kinkimisele algatas pank korjanduse liiklusohtlikumatele ristmikele koolide ja lasteaedade läheduses “lamavate politseinike” rajamiseks. Iga soovija saab annetada 10 krooni, helistades lühinumbrile 13210. Pank omalt poolt lisab iga telefonikõne eest 10 krooni. Kampaania kestab 10. oktoobrini.
Helen Eelrand
