Kopli ohtlikule majale pank laenu ei anna
Eesti Päevaleht on sellest majast kirjutanud varemgi, viimati siis, kui maja endine majahaldur ja juhatuse liige Tarmo Putk võttis korteriühistu kontolt üle 700 000 krooni (umbes 44 871 eurot) ja kuulutati tagaotsitavaks.
Korteriühistu otsustas, et täbaras seisus maja kordategemiseks tuleb võtta pangast 180 000 eurot laenu, ja taotles Kredexi käendusel korteri renoveerimislaenu SEB pangast. Umbes nädala pärast tuli lühike vastus, et pank keeldub. Korteriühistu juht Irina Holland palus pangal avalduse uuesti läbi vaadata, kuid ka teist korda vastati eitavalt.
SEB pressiesindaja Silver Vohu sõnutsi oli keeldumise põhjuseks, et laenurahast ei piisa kõigi vajaminevate tööde tegemiseks. Lisatööde tegemiseks vajaks maja tema sõnul kahe kuni viie aasta pärast uut laenu. „Pangal on omad matemaatilised arvutused, mille järgi arvutatakse korteri maksevõimekust, ning antud juhul ei ole selle korteriühistu rahavoog piisav,” selgitas Vohu.
Holland on kindel, et kui korteriühistule laenu antaks, saaks sellega teha kõige kriitilisemad tööd. „Katus jookseb läbi teisele korrusele ja otse sealsamas on elektrisüsteemid, maja võib iga hetk põlema minna,” rääkis Holland ja lisas, et korteriühistu võimalused hakkavad otsa saama.
Ühistul raha piisavalt
Ehitusekspertiisi aruande järgi vajaks maja tõepoolest kahe kuni viie aasta pärast uut remonti. Ehitusekspertiisi teinud OÜ Ehituskonsult Grupi juhataja Anton Slepuhhin ütles, et maja esmased probleemid on seotud kütte, elektri ja katusega. „Kui katust pole ja küte ei tööta, siis see ei ole enam avariiolukord, mida saaks lokaalse remondiga parandada,” selgitas, Slepuhhin.
Holland seevastu kinnitas: maja igakuisest sissetulekust piisab, et maksta sellest iga kuu 850 eurot pangale. „1855 eurot korjan iga kuu remondifondi, pluss 300 eurot saame rendiraha. Peale selle on võlgnikud, kellelt kohtutäiturite kaudu raha tuleb,” rääkis Holland ja lisas, et raha jääks veel pisut ülegi, mille eest saaks likvideerida võimalikke avariilisi olukordi.
Kogu olukorra muudavad keerulisemaks majaelanike vahelised lahkhelid. Pärast laenuvõtmise otsust tekkis väike initsiatiivgrupp mõningatest majaelanikest, kes olid laenu vastu.
Initsiatiiv-grupi liige Anžela Rjazanova tunnistab, et nad kirjutasid panka kirja, milles olid laenuvõtmise vastu. „Asi on selles, et see on nii hullumeelne summa. Kes seda maksma hakkab? 40 protsenti meie inimestest elavad alla keskmise sissetulekuga. Paari aasta pärast oleme pankrotis ja kuhu me siis (elama – toim) läheme?”
Hollandi arvates ei ole võimalik maja probleeme etapikaupa lahendada, sest aega lihtsalt pole. „Projekti järgi läheb elektrisüsteemi vahetamiseks 48 000 eurot. Kui mul on praegu 12 000 eurot, siis kui palju aastaid ma pean koguma, et see summa täis saada? Aga mida teevad sel ajal inimesed, kes on ilma kütteta, kellel on toas must hallitus ja kellel katus jookseb?” märkis Holland.
Linnaosa vastutust enda kanda ei võta
Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Magnus Kiis rääkis, et ehkki linnal on Uus-Maleva majas küll mõned munitsipaalkorterid, on maja üldise heakorra jaoks siiski loodud korteriühistud, linn vastutab ainult oma üürnike eest.
„Korteriühistu Uus-Maleva 7
on iseseisev juriidiline isik. Ühistu tegevuse eesmärgiks on elamu ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide
esindamine, samuti ühistu liikmetele teenuste osutamine seoses
eluruumi kasutamisega,” kinnitas Kiis.
„Põlengu puhul oleks normaalne, et kahjud korvab kindlustus, kuid aasta jooksul ei ole juhatus suutnud kindlustust sõlmida. Põhja-Tallinna ametnikud jälgivad, et lähiajal saaks siiski hoone ka kindlustatud,” vastas Kiis küsimusele, mis saaks, kui majas puhkeks põleng.
Korteriühistu juhi Irina Hollandi sõnul ei ole võimalik majale kindlustust leida. „Ma ei usu, et ükski kindlustus annab kindlustuse tervele majale, kui nad teavad, millises tehnilises seisus see on,” ütles ta.
Korteriühistu juht ei oska enam midagi ette võtta. „Põhja-Tallinna linnavalitsus küsib mult, mida ma tahan saavutada. Ma olen üritanud teha sellest majast maja,” ütles Holland.
