Kõik rajatavad kõrgepingeliinid peaksid eelnõu kohaselt olema maa-alused.

Linnavolikogu liikme ja reformierakondlase Taavi Rõivase sõnul on lootust, et otsus ka lähima kuu-pooleteise jooksul vastu võetakse. „Saan praegu öelda nii palju, et juhtivad keskerakondlased on sellele ideele toetust avaldanud omavahelises vestluses. Ma usun ja loodan, et nad toetavad ettepanekut,” rääkis Rõivas.

Eelnõud ei algatatud küll ainult Veskimetsa juhtumi põhjal, kuid Rõivase sõnul oli see antud looga tihedalt seotud. „Mind isiklikult häirivad samast alajaamast väjuvad liinid. /.../ Liinide alla jäävat maad pole võimalik otstarbekalt kasutada. Kui teeme sinna näiteks lastemänguväljaku, siis ma ei kujuta ette lapsevanemaid, kes oma lapsi sinna mängima kutsuks. Levinud on kartus, et kõrgepingeliinid on tervisele kahjulikud ja ma ei tea ka ühtegi uuringut, mis oleks neid kahtlusi hajutanud.”

Hind kallineb kümneid kordi

Rõivas seletas, et loomulikult ei saa nõuda Eesti Energialt kohe kõikide liinide maa sisse panekut, küll aga saab käskida uute liinide maa alla rajamist, mis kokkuvõttes tegelikult ka odavam tuleks.

“Kopli-Veskimetsa liini korral on uue 300 meetri pikkuse liinilõigu rajamise eelarveliseks hinnaks ca 700 000 krooni, maakaablile tehtud hinnapakkumine on aga ligikaudu 7 000 000 krooni,” tõi OÜ Põhivõrk kommunikatsioonijuht Kätlin Kruus näite hinnavahe suurusest. “Nad on hinna üle küll spekuleerinud, aga kuidagi on komme sellel numbril kasvada,” märkis Rõivas omakorda, lisades, et puudele hinnasilti külge ei saa panna.

“Ma julgen selles 6,2 miljoni krooni suuruses vahes kahelda. Kindlasti on maa-alune liin kallim, kuid arvan, et paari miljoni võrra kallim. Eesti Energial ei ole raske võtta erinevaid pakkumisi. Pealegi on ehitamise käigus vaja teha ka asendusistutust, mille kulu oleks umbes 1,5-2 miljonit krooni. Pluss elukeskkonnale tekitatud kahju,” rääkis Rõivas.


Taavi Rõivase sõnul Euroopa suuremates pealinnades õhuliine enam ei rajatagi, vaid kõik viiakse maa alla. Samuti ei ole ka suuri maa peale ehitatavaid alajaamu, vaid need on asendatud hoopis väiksemate gaasi isolatsioonil põhinevatega. „Nad on küll kallimad, aga kompaktsemad,” ütles Rõivas ning avaldas lootust, et ka Eestis hakatakse linnaruumi üha enam väärtustama.