Kutsekoolide vastuvõtukomisjonide ees seisab üha enam kõrgharidusega inimesi, kes otsustavad oma akadeemilise eriala praktilisema ameti vastu vahetada.

Masseerijaks õppiv Liivi Tulf omandas praeguses Tallinna tehnikaülikoolis omal ajal majandushariduse.

“Mul sai ühel hetkel arvutitest lihtsalt isu täis – inimlikku poolt jäi väheseks,” selgitas ta otsust eriala vahetada.

MassaaÏikooli 350 õpilasest on kõrgharidusega tervelt 30 protsenti ning mõnel on isegi kaks kõrgharidust.

“Paljud majandust õppinud inimesed on leidnud, et nad ei tunne oma tööst rahulolu, et karm konkurents äris ei sobi neile ning nad tahaks kokku puutuda elu inimlikuma poolega,” ütles kooli õpetaja Marge Kaljuvee.

Enamikus kutsekoolides saab tasuta kutseharidust omandada ka kõrgharidusega inimene.

Räpina aianduskooli kaug-õppes õppivast 475 inimesest ligi 60 on varem õppinud kõrgkoolis.

Koolis täiskasvanute koolitusega tegeleva Karin Kase sõnul tahavad kõrgharidusega inimesed õppida praktilisi erialasid.

“Kõige hinnatum on maastikuehituse eriala, tahetakse oma aeda kujundada,” ütles Kask. “Suuremale osale on see enese-täiendus, aga on ka inimesi, kes proovivad eriala muuta.” Kui kõrgkoolis on enam teoreetilisi aineid, siis kutsekoolis tahetakse saada rohkem praktilisi kogemusi.

Kommentaar

Andres Pung, haridusministeeriumi  osakonnajuhataja

Kõrgkoolist kutsekooli õppima minek on valdavalt positiivne nähtus, kuna mitmed sihtgrupid lähevad täiendama juba olemas- olevat kõrgemat haridust. Näiteks oma firmat tehes on vaja raamatupidamist, juurat ja dokumendihaldust juurde õppida.

Teiseks on neid kõrgharidusega noori, kes on õppinud vale eriala või ei suuda leida tööd ja tulevad õppima mõnd praktilisemat eriala.

Arvan, et see trend kasvab ja seda tuleks hinnata elukestva õppe kontekstis.

Tihti loodetakse ainult kõrgharidusele, arvates, et see on ainus, mis aitab tööturul ja elus üldse läbi lüüa. Ei anta endale aru, et tasub õppida kindlamat valdkonda.

Elukestva õppe ideoloogia on selline, et täiend- ja ümberõpet ei pea kõrgharidusega inimene tegema vaid kõrgkoolis, vaid miks mitte ka kutsekoolis.

Negatiivne on see tendents, kui õppijad loodavad kõrgharidusele, et see on ainus, mis aitab läbi lüüa tööturul ja elus üldse. Sageli valitakse pehmeid alasid ja personali-, äri-, haldus- ja muid juhtimiserialasid, kuid tegelikult ei anta aru, et tasub õppida kindlamat valdkonda.

Juhtimisalad eeldavad elukogemust ja professionaalsust ja kompetentsi teatud elu valdkondades ja neid kasulikum õppida pigem teisese haridusena juurde. Eesti hariduses on pigem negatiivne, et massiliselt minnakse õppima pehmemaid ja juhtimisalaseid erialasid. Ja siis on inimese kahju, kui ta peab pettuma, ei suuda ennast rakendada ja on sunnitud õppima hoopis midagi muud.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õppedirektori Reet Klaasmägi sõnul oli viie aasta eest kõrgharidusega kooli tulija väga suur haruldus, nüüd on neid kuni kaks protsenti kõikidest õppijatest.

Õppijate seas on nii Tartu ülikooli ja Siseakadeemia lõpetajaid, kes tahavad õppida raamatupidamist või ärikorraldust.

„Meil oli kaks inimest, kes lõpetasid kõrgkooli ökonimisti erialal, valdasid nii eesti kui vene keelt, aga tulid meile juuksuriks õppima,” ütles Klaasmägi. „Üks tahtis avada oma salongi, nii et talle tuli kasuks nii ökonomisti kui ka juuksuriharidus.”

Ja kuna koolis on palju venekeelseid õpilasi, siis kindlasti on osal õppima tulijatel on raske tööd leida ja seepärast tullakse kutsekooli, lisas ta.