Korralik kummitus nagistab tühjas majas põrandalaudu ja käivitab turvaalarmi
Kui seal veel pallaslaste ateljeed olid, siis üks vana asukas kurtis, et Justinus käinud teda kord isegi varbast sikutamas. Siinpoolses elus oli Must Munk Tallinna timukas, kes elu lõpus tahtis Loojaga rahu teha ning lasi end mungaks pühitseda. Kunstnike luulud ning tärpentini aurud olid kindlasti heaks toitepinnaseks vana vaimu kehastumishoogudel. Kes teab, võib-olla katsetas mõni kunstnik hilisemal ajal ka nitrovärvi, mille hais võis Justinusele nagu energiajook mõjuda.
Ja siis, võta näpust, lahkusid kunstnikud ja tulid muusikud Hortus Musicusest. Mustonen ajas Musta Munga välja kõigi Tallinna asustanud ja külastanud pühameeste väe ja kirikumuusikaga. Vaatamata sellele, et turvafirma Falck korduvalt kannatlikult öistele häiretele kohale sõidab, väidab Andres Mustonen, et kõiki öiseid väljakutseid on suudetud seletada inimliku eksitusega.
ÜLEVOOLAV PSÜHHOENERGIA. Lühikese jala ühest kahuritoruaugust näeb Toompea lossi, mis on kurikuulus oma kapiluukeredega. Põhitööks on neil Tallinna geodeetilise keskpunkti Landskrone torni tipus valvata. Tallinna geograafiline naba on niivõrd lagunenud, et kui selle valvamine mõnele surelikult usaldada, ühineb ta suure tõenäosusega peatselt skeletikollektiiviga.
Neitsitorn on üks koht, kus Pallase kunstnikud oma ülevoolavat psühhoenergiat lekitasid. 13 aastat ehitati seda esimeseks veneaegseks trendikohvikuks, mis 1980. aastal valmis sai. Tegemist oli riigi äriga, kohvik jäi vaimudest puhastamata. Oma salaretsepti järgi valmistatud hõõgveini ja Vana Tallinna aroom iga külalise ümber Soomest ja kogu Nõukogude Liidust oli kummitustele kui toitelahus bakteritele. Kõik, kes Neitsitornis käinud, mäletavad imperiaalselt massiivseid kohvikupinke. Räägitakse, et kunagi olid pätid torni tunginud ning galeriile paigutatud pingid müürilt alla pildunud. Kindlasti käib selline vägitöö tavalisele inimesele üle jõu, tegemist sai olla ainult poltergeistiga. Kui seda kohvikut sageli külastada, siis võib ka ise sellise suurejoonelise sündmuse tunnistajaks saada. Tavaline asi on aga tulede ridamisi süttimine ja kustumine. Ülakorrustel kostab põrandalaudade kägin ja liigub valgus, nagu käiks keegi seal küünlaga ringi. Kööginaisi ehmatavad uksepaugud. See on jäetud turvafirma Dussmann lahendada, kes on sissetungija, kes oma kummitus.
TORN KUI JÕULUPUU. Kiek in de Kök on endasse koondanud kogu negatiivse energia, mille Ivan Julm sinna fokuseeris, sest Liivi sõja strateegiline plaan nägi ette torni auk tulistada ja sedasi tekitatud portaali kaudu Estland hõivata. Auk tuli aga nii kõrgele, et ükski venelane ega taani palgasõdur ei suutnud sealt sisse hüpata, rääkimata väikesemat kasvu tatarlastes. Ja laskemoon oli ka otsas. Võib ette kujutada seda sajatamist, kui Ivani väed mitme kuu pärast Tallinna alt lahkusid, Kiek in de Kök nende selja taga laialt irvel.
See oli aga poisikesemäng võrreldes tuhandete perenaiste allasurutud vihaga, sest nende õhtusöögi tuld ja koldesuitsu tsenseeriti Kiek in de Köki akendest: kiikasid otse kööki, sunnikud! Ja tagajärg: niigi ülekoormatud Falck saab muuseumitornist südaööhäireid. Mundris turvajõud rivistuvad ukse taha, kuni muuseumi järelevaataja oma kodust kohale tormab, sussid jalas ja hommikumantli hõlm jope alt lehvimas.
Kuni ta ei ole veel kohale jõudnud, käitub Kiek in de Kök kui installatsioon aastaülevaatenäituselt, vilgub ja üürgab pimeduses. Kui volitatud järelevaataja uksed avab, alustab seltskond läbiotsimist, nagu ajaks gestaapo partisane taga. Ja nagu heas filmiski, partisan jääb tabamata, ka mitte ainumat nahkhiirt. Millest moraal: kui naine on köögis, et tohi teda segada, ikka aidata.
KUMMITUSTE TRENDIKOHT. Muusikamuuseumis Assauwe tornis enam ei kummita. Varem küll kaebasid valvuritädid, et seletamatud hääled ei anna neile rahu. Nüüd on aga olukord rahunenud. Selline tendents levib ka mujal Tallinna vanalinnas: vanades kohtades ei nähta enam nii palju paranormaalseid ega normaalseid kummitusi.
Uueks kummituste trendikohaks on kujunenud Gloria veinikelder, kus valitseb lahe atmosfäär. Kuna seal on läbi aastasadade ainult müürivall lesinud ja kartulid-porgandid-kapsad oma teekonda restoranikööki oodanud, ning midagi sellist ei ole juhtunud, mis mõnel kummitusel seltskondlikku krampi võiks tekitada, siis on see suurepärane paik sundimatult veini nautida. Tõsi küll, vahel kakerdavat kummitusi ka restorani saali, aga seda on aimata ainult kobast sammunaginast ja potsatushäältest trepil.
Bremeni vangla kummitused konutavad rahus, sest torn on tühi. Vahel viskavad nad kulli ja kirja, kas nad hakkavad tulevikus laienenud hiina restorani külaliste või veel ühe linnamuuseumi filiaali järelevaataja kulul nalja tegema.
Teine kuulus vangitorn, Paks Margareeta, kummaline küll, samuti ei kummita. Vähemalt ei tunnista Meremuuseumi rahvas seda. Seletus võib olla selles, et 1905. ja 1917. aasta ülestõusude aegu oli seal nii palju marksistlikke ja teisi valgustatud vange, et nende piinatud hinged Paksu Margareeta teispoolsuses ateistliku ja aspiritualistliku diktatuuri on kehtestanud.
SAUNALEMBENE VAIM. Kahe vanglatorni vahelises punktis Stoltingi tornis on see-eest tihe paranormaalsuse kontsentratsioon. Osalt sellepärast, et seal kandis elab suurim Tallinna kummituste spetsialist Jüri Kuuskemaa. Osalt sellepärast, et seal kummitab siiamaani vana vene kirik, mis torni kõrval üle neljasaja aasta seisis.
Juba 1422. aastaks oli kiriku maine keha, võlviroided, kivid ja mört, teise kohta kolinud. 19. sajandi keskpaigast kummitab see torn koos vana vene kirikuga.
Peale tavaliste niginate-naginate on Stoltingi tornis aeg-ajalt ühte valget kuju näha. Ratsionaalne seletus on, et see on end linasse mässinud saunaline, kes läheb keldrisse ehitatud pesu- ja supelusasutusse lõõgastuma.
Veider fakt, aga torni väliuuringutel ei avastatud sauna, basseini ega tualeti heitvee äravoolu torustikku. Mis tähendab, et seebivesi ja uriin torni-alust liivakivi uuristasid: natuke veel, ja Stoltingi torn oleks varisenud suure tolmupilve saatel vana vene kiriku seltsi.
Kõik nagu klapiks, aga miks kõnnivad need valged kujud edasi ka peale seda, kui muinsuskaitsjad Stoltingi sauna kinni pitseerisid?
Ilmselt on Stoltingi torni all ektoplasma ühiskassa, mille väliuurijad ekslikult heitveteks tunnistasid.
