Korrusmaja korteri ümberehitus – nüüd kallim ja vaevalisem
Paneelmajade kitsastest köökidest, tualettidest ja vannitubadest tüdinud korteriomanikud lasevad korteris sageli seinu maha lõhkuda, et saada rohkem ruumi. Projekteerimisbüroode andmete järgi võidakse igal kuul ehitada Tallinnas ümber paarsada korterit. Paraku võivad ühe korteri lammutustööd kahjustada naaberkortereid.
Eesti Päevaleht kirjutas mullu sügisel, kuidas ühe korruse elaniku seinafreesimistööd rikkusid alumise naabri korteri. Teha polnud midagi, sest kuigi hävitavalt mõjunud remonditööd olid alumisele naabrile üllatuseks, oli korteriühistu juhatus need kooskõlastanud ja linnaosavalitsus projektile heakskiidu andnud. Nüüd enam nii lihtsalt ei saa: tarvis on linnaplaneerimisametist ehitusluba taotleda ja saada heakskiit rohkem kui pooltelt majaelanikelt.
„Enne oli kokku lepitud, et kui inimene soovis paneelseina ava teha, pidi ta tellima projekti, minema linnaplaneerimisameti ehituskontrolli osakonda, sai sealt ehituslehe ja registreeriti ehituse algus. Kui töö oli tehtud, pidi ehitusjärelevalve selle üle vaatama ja allkirjaga ehituslehe pidi viima tagasi ehituskontrolli osakonda,” kirjeldas projekteerimisfirma EA Reng Insenerid ehituskonstruktsioonide osakonna juhataja Jaanus Natka. Lisaks oli vaja korteriühistu juhatuse nõusolekut.
Niimoodi eirati aga ehitusseadust. „Nüüd on ümberehitusega nii, nagu ehitaks maja või hotelli. Tellitud projekti peab viima ehituslubade osakonda, esitama projekti ja taotlema ehitusloa. Kui seni keskendusime projektis olulisemale ehk käsitlesime selle seina, kuhu auk tahetakse teha, tugevuslikku aspekti, siis nüüd tuleb projektil ära näidata terve korteri ruumide pinnad, uksed ja kogu korteri plaan. Sellega suureneb projekti hind umbes 15 protsenti pluss riigilõivud,” selgitas Natka.
Reeglid on ette võetud
Korteri ümberehituse projekti hind sõltub plaanitavate muudatuste suurusest ja mõistagi ka projekteerimisbüroost, ulatudes paarisajast üle 600 euroni. Seega võib ka lisanduv 15 protsenti olla üsna kopsakas summa. Lisaks tuleb tasuda 31,95 eurot riigilõivu ehitusloa taotluse läbivaatamise eest. Samuti tuleb ehitusega nõusolekut kinnitavad allkirjad korjata vähemalt 51 protsendilt korteriühistu liikmetest, mis võib 180 korteriga majas osutuda väga töömahukaks.
Kõige selle juures ei ole aga juriidiliselt midagi muutunud. Linnaplaneerimisameti ehituslubade osakonna juhi Helvi Korgi sõnul on alates sellest aastast hakatud lihtsalt ehitusseadust täht-tähelt järgima. „See peaks ära hoidma olukorra, kus ühe korteri ümberehitustööd tulevad naabritele üllatusena ja rikuvad naabrite korteri,” selgitas Kork.
Natka leiab, et asjaajamine on nüüd liiga keerukas. „Inimese jaoks läks see kahtlemata üle mõistuse keeruliseks. Nüüd võib olla seis selline, et asjaajamine on nii keeruline, et inimene ei vaevugi seda ette võtma,” arutles Natka.
Kuidas lammutada köögi ja elutoa vaheline sein?
- Telli projekt. Hind sõltub tööde mahust ja projekteerimisbüroost, igal juhul võib arvestada mitmesaja euroga.
- Korja majaelanike kooskõlastusallkirjad.
- Leia projektile teostaja.
- Taotle linnaplaneerimisametist ehitusluba. Menetlusaeg on 20 päeva, riigilõiv 31,95 eurot.
- Lammuta ja ehita.
- Telli ehitusjärelevalve. Ehitusjärelevalve inspektori tunnitasu erineb firmati, kuid on umbes 25–35 eurot.
ISETEGEVUS
Ühistu saab teada siis, kui probleem majas
„Ma ei ole kuulnud, et oleks vaja niimoodi allkirju koguda,” üllatus Lasnamäel üheksakorruselise maja korteriühistut vedav Zinaida. „Meil on siin kõik niisamagi hästi läinud. Kõik ehitavad, kes tahavad. No kui tekib naabrite vahel probleem, siis ise lahendame. Saab ju rääkida. Ei arva, et oleks vaja veel karmistada, veel maksta,” rääkis ta.
Risti vastupidisel seisukohal on Mustamäel Akadeemia teel oleva viiekorruselise maja juhatuse esimees Katrin. „Meil on üks vanemaid Mustamäe maju ja siin on ehitatud ikka kõik ümber, kui vähegi raha on,” ütles ta. Sellega on kaasnenud ka probleeme. „Ikka on hädasid, et keegi jälle pole kuulnud, et hakatakse kuskil seinu lõhkuma, ja siis tuleb probleem, et korterisse tekivad praod ja rikutakse remonti. Meie oleme püüdnud need asjad ikka üldkoosolekule tuua, aga sagedamini on nii, et hakataksegi ehitama, ka juhatus ei tea asjast midagi ja siis tullakse minu ukse taha lõhkuma, et miks lubasite. Kuigi mulle ei ole selle korteri omanik midagi öelnud ja on ise tegema hakanud,” rääkis Katrin. „Ma ei arva, et selle seaduse järgimisega nüüd midagi muutub. Kes enne korralikult tegid ja arvamust küsisid, need teevad nüüd ka. Need, kes enne kedagi ei kuulanud, teevad ikka nii, nagu ise tahavad.”
