Kotka pilgu all ehk Abimeheks kotka-TV käivitamisel
Kotkamehed kavatsevad taas käivitada paar veebikaamerat, mis on interneti vahendusel juba aastaid sadadele tuhandetele loodushuvilistele üle kogu maailma vaatamisrõõmu pakkunud. Üks kaamera on vaja vanast kohast ümber tõsta merikotkapaari Linda ja Sulevi uue pesa juurde, teine on vaja töökorda seada merikotkaste talvise söötmisplatsi juures. Kuna päev on lühike, aga tegemist palju, kutsusid kotkaklubi mehed Renno Nellis ja Urmas Sellis Eesti Päevalehe endale appi.
Linda ja Sulev on Noarootsis valinud uue pesakoha inimasustusele üllatavalt lähedale: lähim maja jääb vaid neljasaja meetri kaugusele ja pesa juurde kostab ka Haapsalu maantee liiklusmüra. Kotkapaar, kes tänavu kasvatas üles kaks poega, otsustas eelmisel kevadel oma vana pesa millegipärast maha jätta ja kolida poolteist kilomeetrit merele lähemale.
Uus merevaatega pesa on ehitatud roostunud veesilmade vahelisel soosaarekesel sirguva männi otsa. Inimtegevusest puutumata iluga kotkakohta ümbritseb omamoodi kaitsemüürina tihe mudaseid mülkaid tulvil võserik.
Meil tuleb sellest võserikust seljakottide, kaablirulli ja päikesepaneelidega läbi tungida, samal ajal kui okstelt pudeneb krae vahele kilode kaupa lund. Esialgne eesmärk on pesakaamera akude laadimiseks elektrit tootvad päikesepaneelid kindlalt paika saada, sest kaamera on vaja peagi uues kohas tööle panna, et linnud jõuaksid sellega enne pesitsusaega ära harjuda.
Kodurahu jääb puutumata
Paneelidele sobiliku koha leiame kotkapesast umbes 80 meetri kaugusel ühes päikesele avatud võsasopis. Pinnas on vesine, kohati tuleb põlvini mudas ukerdada. Hakkame paneelide jaoks käepärasest materjalist ehk noortest leppadest vaiadel seisvat alust meisterdama.
Lindast ja Sulevist pole õnneks kippu ega kõppu ning saame rahulikult tööle keskenduda. Õnneks sellepärast, et kotkad on kodurahu häirimise vastu väga tundlikud. Renno ja Urmas arvavad, et küllap on Linda ühes Suleviga suundunud toitu otsima kaugemale Saunja lahele, vaba vee äärde.
Saagides, vaiu vetruvasse pinnasesse tagudes ja naelu kopsides kulub mitu tundi, kuni asi valmis saab. Kohmakas, aga see-eest kindel alus tuleb täpselt nii suur, et mahutab kaks sinavat päikesepaneeli, mis saavad nüüd ümberkukkumisohuta päikesesse vaadata ja elektrit toota.
Testriga kontrollides selgub, et paneelid töötavad suurepäraselt: kui päikeselise ilmaga tekitavad nad veidi üle 20-voldise voolupinge, siis ka praeguse lumesaju korral näitab anduri ekraan 19,8 volti. Sellest peaks jätkuma, et hoida veebikaamerat toitvaid akusid kriitilise piirini tühjenemast.
Teadmisega, et kaamera ja 44-kilogrammised akud tuleb kohale tassida teine kord, asume kiiresti teele Nõva kandis asuva merikotkaste talvise söödaplatsi poole, et napist valgest ajast veel viimast võtta.
Seal ootab väljavahetamist andmesidekaabli ots, mille ilmselt oravad või hiired suvel katki on närinud. Samuti tuleb asendada üks jukerdama hakanud elektrisüsteemi adapter ja lõpuks on vaja söögiplatsi servas ühe männi külge ka veebikaamera kinnitada. Elektritöid tuleb appi tegema Omar Neiland Beta Grupist, tal on kotkakaamerate töös hoidmisega suured kogemused.
Kotkas on kiiresti kohal
Lumme mattunud söögiplats, kus varasemate aastate parematel talvepäevadel on toimunud kümnete merikotkaste ühissöömingud, millest ka tuhanded kotkahuvilised tänu veebikaamerale osa said, on praegu tühi, sest metsloomakorjuseid pole veel kotkastele ette toodud. Aeg-ajalt kostab kuskilt kaugemalt vaid mõni ronga rongatus.
Ometi ei jää meie toimetused kotkastel märkamata. Saame vaid kümmekond minutit puude varjus vaikselt kaableid harutada ja ühendada, kui ühtäkki lendab hääletult üle männilatvade üks suur pruun lind. Tegemist on merikotkaga, kes tuli vist piiluma, mis asju tema harjumuspärase, talvel lihaga kattuva toidulaua ääres aetakse. Kõik toimub kotka valvsa pilgu all.
Õhtuhämaruses saame kaamera lõpuks puu otsa kinnitatud. See pole mingi amatöörlik vidin, vaid tegemist on väga võimsa ja teravat pilti edastava veebisilmaga. Urmas märgib seejuures, et kolmekümnekordse optilise suurendusvõimsusega kaameraga on võimalik kodus arvuti taga istudes vabalt neljakümne meetri kaugusel platsil toimetavate kotkaste rõngaid lugeda ja nii ka nende päritolu määrata.
LAI VALIK
Eesti loodus on kaamerarikas
Tänavu toimub merikotka pesakaamera ülekanne Eesti–Läti ühisprojekti ESTLAT Eagles raames. Selle käigus võetakse Linda ja Sulevi pesa kõrval veebikaamera silma alla ka ühe Läti merikotkapaari pesa.
Raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse paigaldatud looduskaamerate hulk on meil ainulaadne. Peale merikotkaste saab talviti vaadata metssigade söögiplatsi ja lindude söögimaja. Pesitsusajal saab jälgida kotkaid ja must-toonekurgi. Alutagusel suriseb suviti karukaamera ja Vilsandil hülgekaamera. Viiendal aastaajal näeb ülekannet Soomaalt.
