Kotkakaamera ees staaritsevad Soomest tulnud merikotkad
Linnuvaatlejad on viimasel ajal kindlaks teinud, et mullu novembris Loode-Eestisse kotkaste talvise söötmisplatsi lähedusse üles pandud veebikaamerate ees peremehetsevad kohalike asemel hoopis Soomest pärit merikotkad.
Mõni päev tagasi söötmisplatsi läheduses varjendis kotkaste toimetamist jälginud Aivar Veide märkis, et kuuest kaameraümbruse puudel istuvast kotkast olid pooled põhjanaabrite juurest pärit.
Teadaolevalt käib lisaks neile platsilt toitu noolimas veel neljaski soomlasest merikotkas, kes kannab samuti jalgade ümber soome päritolule osutavaid punavalgeid rõngaid.
„Üks kolmeaastane Soome merikotkas on juba novembrist saadik kohal olnud,” märkis Veide.
„Soomlaste” invasioon üksnes kinnitab ornitoloogide seas levinud oletust, et merikotkad pole oma sünnimaale sugugi truud.
Nii on senised uuringutulemused näidanud, et omavahel võivad seotud ja segunenud olla kõik Loode-Venemaast kuni Rootsi keskosani ulatuvat ala asustavad merikotkad.
„Just noored linnud, kel veel kindlat kohta pole, rändavad ringi,” tähendas Veide.
Näiteks mullugi toimetas praegu kaamera pideva jälgimise all oleval platsil üks Venemaal Koola poolsaarel rõngastatud merikotkas.
Veide osutas, et toitmiskoha ümbruses passivad kotkad ise otse söödale naljalt ei lasku.
Platsilt toidu kättesaamiseks kasutavad nad nokapikendajana hoopis näljaseid ronki, kes käivad samuti sealt kümnete kaupa hõlptoitu krabamas.
„Enamasti ajavad kotkad ronki taga ja võtavad neilt toidu käest ära,” kirjeldas
Veide kotkaste käitumist, mida jälgib veebikülje looduskalender.ee vahendusel keskmiselt kolm-neli tuhat silmapaari päevas.
Kaks otsepilti ja heli edastavat kotkakaamerat pandi juba aastaid merikotkaste söögiplatsina kasutuses olnud paika üles mullu novembri keskel.
Kohe pärast töölehakkamist osutus nn talvine kotka-TV huviliste seas väga menukaks.
Iga päev jälgivad otseülekannet mitte ainult kohalikud, vaid ka muu maailma kotkahuvilised.
Arvukus kasvab
Esimese kaitsekategooria alla kuuluv merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus võib küündida pea kahe ja poole meetrini ning kaal kuue kilogrammini.
Pesa ehitab merikotkapaar tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonniraskune.
Merikotka saagialad on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Põhiliselt toitub ta veelindudest ja kaladest, talvel sööb ka raipeid.
Ilmne merikotkaste arvukuse langus algas 19. sajandi viimasel veerandil ja kulmineerus möödunud sajandi 60. aastate lõpul, kui mitme aasta jooksul polnud teateid ühegi eduka pesitsemise kohta.
Olukord hakkas paranema alles 1970. aastate teisel poolel ja praeguseks läheneb meil pesitsevate merikotkapaaride arv juba 180-le ning linnud on hakanud taas vanu pesapaiku asustama.
