Kõuts ei nõustu Pärnu väeosa sulgemisega

Kaitseministri sõnul ei esitanud Kõuts siiski ühtegi arvutustel põhinevat uut kava.

Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts saatis kaitseminister Jürgen Ligile kirja, milles ütleb, et lähtuvalt sõjalisest eksperthinnangust ei saa ta nõustuda kavaga sulgeda selle aasta lõpuks Pärnus asuv väeosa.

Kõuts nõustub oma kirjas, et väiksema arvu sõjaväelinnakute omamine Eestis annab selge kokkuhoiu.

Samas aga ütleb ta, et kõigepealt tuleks siiski teha “asjakohane analüüs”, mis määraks, millised väeosad on perspektiivitud.

Samuti toob ta kirjas ministrile esile terve hulga probleeme, mis Pärnu väeosa sulgemise tõttu tekivad, ning teeb ka ettepanekuid, kuidas edasi toimida. Kõutsi sõnul väheneb Pärnu väeosa sulgemise tagajärjel riigi esmane iseseisev kaitsevõime ja on oht, et pärast väeosa sulgemist riputavad mitmed ohvitserid ja allohvitserid mundri varna.

Vaid nõuanne?

Kaitseminister Jürgen Ligi ütles eile, et talle peastaabist laekunud kirja tuleks käsitada kui kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet. Kahjuks aga ei sisaldavat see ühtegi alternatiivset kava, mis oleks varustatud ka vajalike arvutustega.

“Kõnealune kiri, isegi kui see saabunuks poole aasta eest, sisuliselt ei vaidlustaks praegust plaani, sest ei näita ühtegi läbitöötatud alternatiivi ega arvutust,” selgitas Ligi.

Tema sõnul on peastaabi nõuandeid arvestatud juba praegustegi kavade puhul – seda on oma kuu aega vanas kirjas öelnud ka riigikogu riigikaitsekomisjon.

Kaitseministeeriumi asekantsler Lauri Tumm ütles, et riigi esmane kaitsevõime Pärnu väeosa sulgemise tõttu ei vähene – osa üksusi lihtsalt valmistatakse ette mõningase hilinemisega.

“Järgmisel aastal on Kuperjanovi pataljonis olemas kõik see, mis Pärnus täna, ja rohkemgi veel, ning kõike saab teha odavamalt ja kvaliteetsemalt. Teeme lühiajaliselt ebameeldiva otsuse, mis pikas perspektiivis on kindlasti mõistlik,” rääkis Tumm.

“NATO on meie käest küsinud, miks meil üldse on mitu väljaõppekeskust. Praeguste plaanide kohaselt kavatseme siiski jätkata ilmselt kolmes kohas,” rääkis kaitseminister tulevastest plaanidest.

Ligi kinnitas ka eile, et hoolimata kaitseväe juhataja esitatud eriarvamustest on tema suhted Tarmo Kõutsiga töised. “Me töötame ühiste eesmärkide nimel,” ütles kaitseminister.

Kõutsi kiri Ligile

Probleemide

loetelu

•• Kirjas, mille kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts läkitas 31. mail kaitseministeeriumi, toob ta esile probleemid, mis kaasnevad Pärnu jalaväepataljoni sulgemisega selle aasta lõpul.

•• Kaitseväel jääb ette valmistamata kaks jalaväepataljoni üheksast, mistõttu riigi esmane iseseisev kaitsevõime langeb alla arengukavas paika pandud kriitilise miinimumi.

••Kavandatavaid üksusi saab ette valmistada vaid terviklike piirkondlikul põhimõttel koostatud kompaniide kaupa. Nii peaksid ühe piirkonna kutsealused teenima ühes väeosas ja arvatama reservi kõik koos.

•• Samuti muutub Kõutsi sõnul keerukamaks mobilisatsiooni läbiviimine Lääne-Eestis ja seal liitlastele vastuvõtva riigi toetuse andmine.

•• Üksuse likvideerimise korral lahkuks teenistusest umbes kümme ohvitseri ja 40 allohvitseri, mis oleks kaitseväe juhataja sõnul korvamatu kahju.

•• Kaitseväe juhataja tegi ka kaitseministrile ettepaneku hakata Pärnu sõjaväelinnakus läbi viima side- või logistikaalast väljaõpet või tuua Pärnusse osa Paldiskis antavast välismissioonidega seotud väljaõppest.