Kranich pöördus Eesti keskkonnaorganisatsioonide poole kirjaga, kus väljendas valitsuse seisukohta, et lähiaastatel tuleb Eesti metsadest 38 protsenti maha raiuda.

”Kui metsade majandamise intensiivsust seadustega alla suruda, suureneks tulevikus kiiret raiet vajavate metsade osatähtsus veelgi,” kirjutas Kranich.

Keskkonnaministeeriumile metsauuringu koostanud metsakorralduskeskuse hinnangul on raieküpset metsa Eestis palju, kuid see ei õigusta raiet 38 protsendi ulatuses.

Ministeerium on teinud valed järeldused, kui leiab, et 38 protsenti Eesti metsadest vajavad raiet, ütles EPL Online’ile Eesti Metsakorralduskeskuse Põhja-Eesti osakonna juhataja Lembit Maamets.

“Ebaühtlasest raiest tulenevalt on Eestis küpse metsa kontsentratsioon suur,” tunnistas Maamets. “Mänd saab raieküpseks 100 aastaga, kuusk 80 aastaga ja kask 70 aastaga. Aastas võiks raiuda seega 1-1,3 protsenti metsast, et ta pidevalt taastuks.”

“Mul on ausalt öelda raske aimata, millele minister viitab, kui ta räägib metsa inventuurist, mis õigustaks 38 protsendi suurust raiet,” ütles Mändmets.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsaspetsialisti Rainer Kuuba sõnul sisaldab inventuur kuni 20 protsendi suurust statistilist viga. Inventuuri kohaselt on Eesti raiemaht 10,8 miljonit tihumeetrit, aga see võib olla ka kaheksa või 11 miljonit tihumeetrit, ütles Kuuba.

”Mõistlikult majandades võiks aastas lagedaks raiuda ainult kuni 1,5 protsenti Eesti metsadest, see on 30 000 hektarit aastas,” lausus Kuuba.

Määrates 38 protsenti Eesti metsadest raieks, toetus keskkonnaministeerium statistilisele uuringule, mille kohaselt pole senised arvepidamismeetodid arvestanud iseuuenenud raiesmikke ning seetõttu on seni hinnatud metsatagavara tegelikust väiksem. EPL Online