Kolm aastat tagasi lasi Soome Jokela keskkooli õpilane koolis maha kaheksa inimest. Eesti püüab sellist õnnetust vältida. Reuters

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus nõuab koolidelt hädaolukorras tegutsemise plaani. Sellega Rocca al Mare kooli, haridusministeeriumi, politsei ja päästjate ühismeeskond praegu tegelebki. Mõttetöö tulemusena valmib tuleva aasta märtsis näidiskriisikava, mille põhjal saavad koolid luua oma kriisikavad. Näidiskava raames valmib koolide jaoks ka õppefilm. „15-minutilise õppefilmi peaosades on Ott Sepp ja Karol Kuntsel, kuna tahtsime, et see puudutaks noori. Film ei tule surmtõsine ega meenuta näiteks „Klassi”,” rääkis kriisikava projektijuht Anu Bachmann. Filmis näidatakse lastele õiget tegutsemist tulekahjuhäire, varjumishäire ja küberkiusamise puhul.

Tulekahjuõppus on kõigile koolidele tuttav, kuid varjumishäire on uus mõiste. Anu Bachmanni sõnul tähendab see kooli ründava inimese eest peitu pugemist, kuid erinevalt tulekahjuhäirest, mida saab reaalselt läbi mängida, kas või tossumasina ja kohale tormava päästemeeskonnaga, varjumishäire puhul seda teha ei saa. „Koolirünnakutes on ründajateks enamasti õpilased ise ja mida rohkem harjutataks, seda täpsemaks muutuks see tegevuskava ka võimaliku ründaja peas. Siin on selline ambivalentsus – ühelt poolt tahaks, et lapsed suudaks sekunditega varjuda, teisalt aga see, et ei saa anda ründajaile ideid,” selgitas Bachmann. Sellegipoolest peab igas koolis olema õpetajatele teada plaan, kuidas ohust teavitada, kuidas tegutseda ja kuidas õpilasi juhendada.

Töös ka näidiskodukord

Kuigi Eesti koolides selliseid õppehäireid, kus papist püssiga vehkiv õppealajuhataja mängiks ründajat, ei tule, annab kava siiski suuniseid, kuidas koolid saaks turvalisust parandada. Üks käsitletavaid teemasid on ka uus oht – küberkiusamine. „Internet annab näilise anonüümsuse, lihtne on üles panna alandavaid fotosid või filmilõike, lapsed ei taju oma teo tõsidust. Ehmatusega kustutab ohver kõik ära ja tema kaitseks midagi ette võtta on keeruline. Kuna tegemist on suhteliselt uue nähtusega, ei tea ka õpetajad, kuidas last aidata,” rääkis projektijuht. Valmiv näidiskriisikava hõlmab veel mitmeid võimalikke hädaolukordi: kuidas tulla toime pommiähvarduse, leitud pommikahtlusega eseme, õpilase kadumise, aga näiteks ka raske haiguse või leinaga. Näidiskava põhjal hakatakse koolitama direktoreid, kes võtavad seejärel käsile oma koolile sobiva kriisikava koostamise ja personali koolitamise.

Näidiskriisikava koolide tehnilisele varustatusele nõudeid ei sea. Anu Bachmann märkis aga, et soovi korral saab turvalisust parandada ka nappide rahaliste vahenditega – üks näide on varjumishäire alarminupud. „Kartsime, et sellise süsteemi paigaldamine on väga kallis, tegelikkuses saime Rocca al Mare koolis hakkama vähem kui 1500 krooniga,” selgitas ta. Rocca al Mare koolis on nüüd kaks häirenuppu, millele vajutades saab anda varjumishäiret. Nupud paiknevad avalikes ruumides, kuid on õpilaste eest peidetud, et väikesed kriimud käed ei annaks uudishimust igal vahetunnil mitut „häiret”. Edaspidi saab luua häirenuppude otseühenduse ka politseiga. Samal ajal on haridusministeeriumi ja mitme huvigrupi koostöös tegutsevas teises töörühmas valmimas veel üks kava koolivägivallaga võitlemiseks – selle tulemusel peaks koolid saama näidiskodukorra, mille kehtestamine looks loodetavasti võimalikult vägivallata keskkonna.

Uuring: ohus on 45% õpilastest

•• Avatud ühiskonna instituut (AÜI) korraldas tänavu uuringu, mis näitas, et kooli turvalisust ohustab riskilaste suur osakaal. Enam kui tuhandet 12–17-aastast last hõlmanud uuring näitas, et lausa 45 protsenti põhikooliõpilastest on riskilapsed ehk neil on tõsiseid raskusi õppimisega, palju põhjuseta puudumisi ning konflikte koolis või kodus.

•• Koolipsühholoog Kärt Käesel peab seda hinnangut ülepaisutatuks. „Kui me vaatame muid tulemusi, kas või näiteks PISA, siis sellised tulemused eeldavad, et laps on stabiilne, suhteliselt hoitud ja et kui hakkab kusagile kalduma, siis on teda märgatud,” ütles Käesel. „Võib-olla 10–20% lastest on sellised, keda on vaja rohkem toetada,” lisas ta.