Sel nädalal avaldatud keskkriminaapolitsei all tegutseva rahapesu andmebüroo aastaraamat juhib tähelepanu mitmele skeemile, kus saavad kõrvetada eelkõige Eesti oma ettevõtjad.
Rahapesu andmebüroo (RAB) juhataja Raul Vahtra sõnul on büroo jaoks kõige raskem tuvastada kuritegeliku raha päritolu, kui see saab alguse piiri tagant, eelkõige Venemaalt või Lätist.
„Mõningaid kriminaalmenetlusi on alustatud,” viitab Vahtra skeemile, mille puhul kasutatud Eesti valuutavahetuspunkte või finantsteenuste pakkujaid.
„Kui Vene rubla iga päev kolinal kukub, soovitakse raha millegi kindlama, näiteks eurode vastu vahetada.”
Paraku on idapiiri taga vahetuskursi kulud tema sõnul kuni seitse protsenti, Eestis aga tunduvalt alla protsendi.
Tema sõnul kantakse raha näiteks vilja või mõne muu fiktiivse kauba eest Eestis registreeritud ettevõtte kontole.
Eesti oma välismaa resident jalutab aga valuutavahetuspunkti ja konverteerib rublad kroonideks või eurodeks. Vahtra märgib, et raha piiri taha tagasi saatmise fakti seni veel tuvastatud ei ole.

„Väikestel riikidel on paremad infosüsteemid. Venemaal keskseid registreid ei ole ja ka miilitsal puudub ühtne register, kuigi nad annavad oma parima.”

Täiesti uue trendina nimetab Vahtra aga äriühingute ülevõtmist, mille puhul Eesti enda ettevõtjad võltsisid välismaise firma dokumente, et saada endale õigused ülekannete tegemisel. „Vahele jäid nad küll mõne tunniga.”

Eestis jätkuvalt toimiv ja kasvav rahapesu tüüp on aga kurjategija poolt autode liisimine selle registreerimisega tuttava või riiulifirma nimele.
Juriidiliselt kuulub auto liisingufirmale ja tõendada, et luksusautoga rõidab ringi kurjategija, on väga raske.
„Tõsisemad tegijad kõik kasutavad seda skeemi,” tõdeb Vahtra ja viitab mitmesajale autole.

Aastavahetuse seisuga oli RAB ettekirjutusel peatatud tehinguid 42,2 miljonit krooni väärtuses. Kokku kasutati tehingute peatamise õigust eelmisel aastal 103 korral, mis on ligi kaks korda rohkem kui kahel eelneval aastal.

Oluline roll on seejuures laekunud vihjetel, sest aastaga esitati büroole 4004 rahapesukahtlusega teatist, seejuures kasvas rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vihjete arv ligi 11 protsenti.

„Kindlasti pööratakse tähelepanu piiriülesele sularahaveole, eriti varjatud (st kui avastame ise), aga ka sellele, mis deklareeritakse isikute endi poolt,” rõhutab maksu- ja tolliameti meediasuhete peaspetsialist Annely Erm.



Kasutatakse ära teadmatust

Rahapesu andmebüroo poolt menetluses olevate kuritegude arv eelmisel aastal suur hüpet ei teinud, küll kasvas otsuseni jõudnud kohtuasjade arv.
Aastaraamatus välja toodud skeemides esinesid ühe osapoolena ka Eesti valuutavahetajad, kelle teadmatust piiritagused ettevõtted musta raha pesemisel ära kasutasid.
AS-i Tavid juhataja Kuna Räägi kinnitusel tuvastab ettevõte iga äriühingust kliendi, taustauuringu protseduuridest rääkides jääb ta aga kidakeelseks.
„Segi ei tohi ajada uurimisorganite tööd ja äritegevust,” rõhutab Rääk.
Tulenevalt seadusest on ettevõttel kohustus teavitada rahapesu andmebürood igast poolt miljonit krooni ületavast tehingust.
Otse Venemaalt tulevat raha Tavid tema sõnul aga kindlasti ei aktsepteeri. „Teeme äri peamiselt Euroopa liidu majandusruumi ettevõtetega.”