Krista Aru on optimistlik ja vaatab välisekspertidele ülalt alla. Marko Mumm/arhiiv

 Muuseumi direktori Krista Aru arvates tuleks vaidlused lõpetada ja muuseumi uus hoone lõpuks Raadile valmis ehitada.

 •• Väliseksperdid soovitavad muuseumi ehitajatel veel korra mõelda ja kaaluda, kas selle peaks ehitama ikka Tartusse. Teine nõu on see, et muuseumi võiks ehitada kahes jaos. Kuidas suhtute nende soovitustesse?

Kõnealune Jaspersi komisjon on Euroopa Liidu tehniline komisjon. Nende esimene ülesanne on nõustada rahataotlejaid ja aidata viia taotlus kooskõlla sellega, mis on Euroopa Liidule ja maksumaksjale kõige sobivam ja parem. Esimene õppetund seoses Jaspersiga on see, et tegelikult oleks nad pidanud varem kaasama. Neil on suur ja mitmekülgne ekspertide ring. Nad vaatavad seda taotlust hoopis teise pilguga. Meie alustasime nendega suhtlemist alles siis, kui meie taotlus oli Eestis heakskiidu saanud. Alles lõppjärgus kaasati Jaspersi eksperdid. See esimene hetk, mil nad siia saabusid ja meie taotluse said, see oli nende jaoks ehmatav. Nad ei saanud aru: Raadi, pime, oktoobrikuu, külm, et mis pagana asja siin tehakse. Neil oli kaks põhimuret, et miks selline asukohavalik ja miks nii suur hoone. Me andsime neile selgitusi ja hindasime seda, kui suur on rahva ja koolide valmisolek tulla Tartusse ja veeta siin üks päev. Me jõudsime ka järeldusele, et see põhjus ei saa olla vaid üks muuseum. Siin peaks olema midagi veel. Seepärast ka on ERM-i kontseptsiooni kujundamine kulgenud nii, et ERM on kultuurikeskus.

•• On need nõuandjad konstruktiivsed või ei saa nad asjadest aru?

Nad on konstruktiivsed ja nende ülesanne on aidata koostada selline taotlus. Nende ülesanne pole hinnata, vaid näidata, millised on taotluses nõrgad kohad ja mis on kehvasti esitatud. Ma olen kirunud muidugi ka, sest me töötame kiiresti, aga nende vastukaja võttis palju aega. Neil on palju teha.

•• Mulle on väidetud, et te kartsite nendelt ekspertidelt veel tulisemat kriitikat.

Jah, ja nendesamade punktide osas.

•• Te prognoosite, et uues hoones võiks olla 175 000 külastust aastas. Mis saab siis, kui külastajaid Tartusse ei tule?

See arv on siiski 150 000. Me tõmbasime selle numbri alla.

•• Ütleme, et ka see on optimistlik arv, et tuleb hoopis 75 000 külastajat. Kas ERM-i uue maja kontseptsioon võimaldab ka ilma piletituluta hakkama saada?

150 000 on maksimumprogramm. Mõelge veidi sellele, kui palju Tartus ööbib turiste ja miks nad ei jää siia ööseks. Neil pole siin tegevust! Nad käivad Toomemäel, käivad ajaloomuuseumis, aga me peaks jõudma selleni, et need turistid jääks siia. Me pole Tartusse suutnud tuua vene inimesi. Ma olen ise Ida-Virumaalt. Ma tean täpselt, mida neil vaja on. Sa peaks kaks sõna oskama vene keeles öelda. Või siis lätlased – me oleme nad unarusse jätnud.

•• Aga need välismaa inimesed käisid siin, kuulasid kontseptsiooni ära ja ütlesid lõppraportis, et kuna tegemist on etnograafiamuuseumiga, siis ei lähe see välismaalastele korda.

Ega nad nende käikudega ei jõudnud meie sisusse ka väga süveneda. Me pole juba ammu etnograafiamuuseum. Me pole osanud oma tugevaid külgi lihtsalt rõhutada. Praegu võin ma rahuliku südamega öelda, et kui uut maja ei tule, kukub see maja meile kaela. Siis kingime kogud näiteks soomlastele ära. Raudteelaste klubi ei võimalda enam suuremat hulka inimesi vastu võtta! Nii lihtsalt on.

•• Üks väga sisuline etteheide on see, et muuseumi ehitamisel pole sentigi ette nähtud ettenägematuteks kuludeks. On see tõsi?

Eelarve tuleb üle vaadata, sellega olen ma nõus. Selles lõpp-aruandes on palju asju, mis on meie käest saadud, aga mida me oleme viimasel ajal korrigeerinud. Kuid see komisjon, kui nemad midagi on juba kirjutanud, siis nemad kirjutavad seda ka edasi. Ma rääkisin näiteks nende inseneriga. No vabandust, tema teatas, et ta saab aru, aga kuna ta on ükskord juba nii kirjutanud, siis ei hakka ta uuesti ringi kirjutama. Mul pole midagi teha. Praegu tunnengi kõige rohkem puudust toetusest.

•• Mis saab siis, kui hoone on valmis, aga külastajaid pole, riik raha ei anna? Olete kindel, et sõltumata valitsusest ja poliitilistest valikutest saab hoone köetud ja korras hoitud?

Meil on maaküte! See ajab mind kõige rohkem pahaseks, et elementaarseid asju pole selgeks tehtud. Me pole linna soojavõrgus, me ei kasuta elektrikütet. Meie küte on revolutsiooniline: Raadi järv ja maaküte. Mis raskust on maapinnast kütet saada? See, mis praegu on meil Raadil, selle võiks küll üles puua, seal on kõik fondihoidlad ja sisekliima pandud masinate peale.

•• Seega, võrreldes praegusi ja tulevasi kulusid, on see kulu samas suurusjärgus või isegi odavam?

Suurusjärk on kindlasti sama. Kallim kindlasti pole. Uues hoones me ei küta, me kontrollime vaid niiskust. Need seinad on ise niiskust imavad ja niiskust vajadusel väljalaskvad. Köetakse vaid siis, kui väljas on miinus kolmkümmend või veelgi rohkem.

•• Väliseksperdid soovitavad, et kuna te tervet hoonet ei jõua ehitada, siis tehke pool. Nagu õpetaja soovitas Tootsil teha. Kas nii sobiks?

Paraku ei saa nii teha, sest hoonel on kaks otsa. Üks ots on alternatiivkultuurile. Seal on kohvik, blackbox, kus on galerii sellistele näitustele, kus pole veel suuri kunstnikke, aga kes tahaks ka end näidata. Teine ots on see, kus on lastetoad, mängutoad, filmifestivaliruumid, raamatukogu ja nii edasi. Need kaks otsa võiks rahus jääda tööle ka siis, kui keskosa on kinni. Keskosas on näitusesaalid ja all kogud ning fondihoidlad. Terve see maja on lahendatud ühe kustutussüsteemiga, mis on miljonitesse küündiv kokkuhoid. Praegu on meil gaaskustutus ja ma lähen lolliks selle raha pärast, mis meil praegu kulub.

•• Lõpetuseks, ERM-i nõustavad väliseksperdid on tõstatanud rea probleeme. Nagu ma aru saan, siis on nad veidi eksiteel?

Ma ei ütleks, et nad on eksiteel. Nad ei tunnetanud küll seda, mida meie.

•• Kui kahtluse alla seatakse see, kuhu, kui kallis ja milline maja ehitada, siis need on kõige olulisemad küsimused.

Need on välisekspertide soovitused! Kas see on meie riigi ja rahva soov? Kas meie peame olema need, kes kuulavad iga väliseksperdi kahtlust? Igal välis-eksperdil on õigus öelda ja arvata – see on nende töö. Peamine küsimus on see, kas me ise ERM-i uut hoonet tahame.

•• Niisiis, Krista Aru soovitab hoonet ehitama hakata ja vaidlused lõpetada?

Jah, lõpetame selle jama ära ja vaatame, et hoone saaks võimalikult kasulik, ja mitte üksnes muuseumi jaoks, vaid pigem et see hakkaks teenima võimalikult suurt seltskonda. Igas vaidluses on kindlasti midagi head, aga praegu on seda jõudu tarvis mujal kasutada. Me oleme hoonega palju tegelenud ja see pole enam klaasist, vaid betoonist. Ühesõnaga, ehitame selle muuseumi Raadile valmis.