Ajakirjanduses, nagu kogu ühiskonnaski, arvati ja loodeti, et kui venelaste jama saab otsa ja tuleb Saksa võim, saab Eesti omariikluse ikkagi taastada – ja sinimustvalge lehvib jälle. Pealkirjad olid ju väga lootusrikkad. Vana kaader oli uuesti ajakirjandust tegema hakanud.

1940 ilmselt loodeti, et see nõukogude värk läheb kiiresti mööda. Aga ei tehtud ka tohutut protesti, ajakirjanikud jäid esialgu tööle. Kuid kõige tähtsamad väljaanded muudeti õige kiiresti ära. Uus Eesti, mis oli vabariigi lõpus sisuliselt valitsuse propagandatoru, tehti kohe Rahva Hääleks, Päevaleht muudeti Kommunistiks ja Noorte Hääleks.

Avalehele
21 Kommentaari
Loe veel: