...

Kahtlemata on tähtis ära märkida, et te otsustasite ütlusi anda. Näiteks Kalev Lillo otsustas seda mitte teha. Aga Silver Meikari üksikute väidete kohta ütluste andmine ei saa ju kesta seitse tundi järjest?

...

Nii et enamik sellest ajast kulus tehnilisteks täpsustusteks? Te ei pööraks siis ütluste andmise ajalisele mahule mingit tähelepanu?

...

Teie kaitsja valik on üpris huvitav. Aivar Pilv on väga kõrge tasemega, kuid viimase aasta jooksul meedias figureerinud eelkõige Villu Reiljani, Elmar Sepa ja Andrus Veerpalu kaitsmisega. Kas te ei karda, mis sõnumi võib see saata?

...

Te võite nüüd ju kahtlustusest rääkida. Kui mitmest annetusjuhtumist kahtlustus räägib?

...

Seega võite ausalt öelda, et kahtlustuses ei ole kedagi peale Silver Meikari, kes oleks tulnud rääkima, et on annetanud erakonnale teadmata päritoluga raha?

...

Kas te võite vähemalt öelda, kui palju neid annetajaid on?

...

Kas peab paika väide, et tunnistajatena on üle kuulatud kümneid teie erakonnakaaslasi?

...

Ütlesite siis, kui saite kätte ülekuulamise kutse, et olete juba kaks kuud ­oodanud, millal saaks kuulda kahtlustusi ja keegi huvituks teie arvamusest. Kas nüüd saab tõde jalule?

...

Avalikkuse ees toimuva uuri­mise käigus kerkivad ju üles ka vanad küsimused. Kas teie käest küsiti ka teie enda 1999. aastal tehtud 61 000 krooni suuruse annetuse kohta?

...

Kui ajakirjanikud 2002. aastal selle kohta küsisid, väitsite, et olite oma säästudest selle kõrvale pannud. 61 000 krooni oli 1999. aastal metsik summa. Linnavolikogust saadud palgaandmete järgi oli tegemist peaaegu teie ühe aasta netopalgaga. „Oma säästudest” aastapalka annetada – kuidas see loogiline on? Erakonnaseaduse järgi võib füüsiline isik annetusi teha oma vara arvel, nii et see ei oleks tohtinud olla ka nii-öelda perekonna raha.

...

Miks ei ole see seik teie arvates enam oluline? Tegemist ei ole ju ainult Meikari annetustega, vaid me räägime siiski anonüümsetest annetustest ja kellegi soovist oma nime varjata.

...

Kas olete kõigi kahtlustäratavate annetuste ja annetustesarjade taustad tagantjärele üle vaadanud? Et kes annetas ja kust raha sai, et midagi rohkemat välja ei tuleks?

...

Seega on kõik annetajad teile kinnitanud, et tegemist oli nende endi rahaga?

...

Kui mitu anonüümset annetust peaks olema, selleks et tegemist oleks vastutust (mis tahes vormis) nõudva juhtumiga? Ma ei räägi ehk ainult tagasiastumisest, vaid mingistki hinnangust sellele tavale.

...

Kui talvel kerkis huviorbiiti Keskerakonna niinimetatud 500 euro kahtlustus, siis väitsite „Foorumi” saates, et mõjuvõimuga kauplemise puhul sellest väiksest summast „täiesti piisab”, et riigikogu liige pole täitnud mandaati, mis tal on, ja see vajab erakonna selget hinnangut. Kui mitu anonüümset annetust peab olema selleks, et oleks „piisav”?

...

Erakonnaseaduse keelatud annetuse paragrahvi mõte peaks ju olema selles, et avalikkusele oleks nimeliselt teada, kes on selle maailmavaate ja erakonna arenguks rahalise panuse teinud. Meikari raha kohta me seda ei tea. Me ei tea ka, kes oli Kristjan Karise müstiline toetaja, kes ei tahtnud oma nime all erakonda toetada. Eesti Päevalehele on 2004. aastast teada veel üks juhtum Lõuna-Eestis, kus üks Reformierakonna liige toetas parteid kellegi teise valimiskulude katteks 15 000 krooniga. Me ei tea kolme erakonna toetaja nime – kas see on piisav?

...

Seega need juhtumid pole piisavad selleks, et erakond võiks anda anonüümsust paluvatele annetajatele „selge hinnangu”, nagu te „Foorumi” saates Keskerakonnalt nõudsite?

...

Kas Kristjan Karise juhtum on justkui aktsepteeritav anonüümne annetus, kui Meikari juhtum ei ole?

...

Nii et teie hinnangul on need täiesti erinevad asjad ja kõik läheb samamoodi edasi? Kuuldavasti on ka erakonna enda kõrgemal tasemel tekkinud leerid teie jätkamise küsimuses?

...

Osa ministreid pigem tahaks näha teid lahkumas.

...

Kui see saaga peaks nüüd enne süüdistuseni jõudmist lõppema või nii-öelda lihtsalt ära kukkuma, kas siis peaks erakonna tasemel midagi ette võtma asja algataja Silver Meikari küsimusega?

...

Aga riigi tasemel erakondade rahastamise küsimusega?

...


* Siin pidanuks olema kuriteos kahtlustuse saanud Eesti Vabariigi justiitsministri poolt Eesti Päevalehele antud intervjuu olulisim mõte. Kahjuks on Kristen Michal valinud vaikimistaktika ega jaga avalikkusele ja oma valijatele ammendavaid selgitusi.


LÄHIAJALUGU

Kui 2000. aastate algul oldi varmad poliitilist vastutust kandma, siis viimastel aastatel hoitakse toolist rohkem kinni.

SIIM KALLASE VALITSUS

Signe Kivi,
kultuuriminister (Reformierakond)

2002. Augustis avaldas kultuurkapitali pearaamatupidaja Marika Silde kultuuriminister Signe Kivile, et kontodel valitseb miljonite kroonide suurune puudujääk. Põhjuseks kultuurkapitali tegevdirektori Avo Viioli kasiinosõltuvus. Kivi astus tagasi enda soovil.

Ain Seppik
siseminister (Keskerakond)

2003. Seppikule sai saatuslikuks tegevus Nõukogude võimu ajal. Nimelt oli Ain Seppik üks kolmest kriminaalkolleegiumi liikmest, kes 1985. aastal mõistis vangi koolipoisid, kes „solvasid Nõukogude võimu”. Seppik astus ammuse loo ilmsikstulekul ise tagasi.

JUHAN PARTSI VALITSUS

Tõnis Palts
rahandusminister (Res Publica)

2003. „Soovin säästa lähedasi ja poliitilisi partnereid alusetu kriitika eest seoses varasema tegevusega ettevõtjana,” teatas Palts peaminister Partsile tagasiastumispalves. Maksuamet asus uurima Paltsi äritegevusi, minister lahkus ametist. Kohtuvaidlused lõppesid Paltsi võiduga.

Tiit Tammsaar
põllumajandusminister (Rahvaliit)

2004. Rakvere viljasalvest kadus 13 000 tonni vilja. Rahalises raskuses viljasalve juhid asusid vilja jahvatama ja jahuks müüma, kuigi tegu oli Eesti riikliku julgeolekutagavaraga. Tammsaar andis sisse lahkumisavalduse ja uueks ministriks sai Ester Tuiksoo.

Meelis Atonen
majandusminister (Reformierakond)

2004. Atonen asus võitlusse võitmatu armaada – Saaremaa laevakompaniiga ja Leedo kompanii jäigi võitmatuks. Suutmatus riigile soodsate dotatsioonide eest võidelda viis Atoneni ministritoolilt. Tema asemele asus toona eelkõige kodulinnas tuntud Tartu linnapea Andrus Ansip.

Margus Hanson
kaitseminister (Reformierakond)

2004. Novembris murti Margus Hansoni Tartu majja sisse ja varastati tema ametiportfell, kus olid sees riigisaladusi sisaldavad dokumendid. Nädal hiljem esitas Hanson ise soovi tagasi astuda. Teda asendas Jaak Jõerüüt, Hanson läks aga riigikokku, kust lahkus seetõttu Silver Meikar.

Kristiina Ojuland
välisminister (Reformierakond)

2005. Kapo teatas 2005. aasta hilistalvel, et välisministeeriumis valitseb riigisaladuste käitlemisel täielik segadus. Dokumente kadus nii enne Ojulandi kui ka tema ajal. Ojuland ei astunud tagasi ise, vaid peaminister Parts palus ta ametist vabastada usalduse puudumise tõttu.

Ken-Marti Vaher
justiitsminister (Res Publica)

2005. Vaher esitas idee asuda korruptante piirarvude kaupa püüdma. Endise politseijuhi Aivar Otsalti öeldust alguse saanud skandaal viis umbusaldusavalduseni, mis riigikogus läbi läks. Seepeale teatas juba Juhan Parts, et astub peaministri kohalt tagasi. Valitsus lagunes.

ANDRUS ANSIPI VALITSUS

Jaak Jõerüüt
kaitseminister (Reformierakond)

2005. Esmalt kaotas kaitseministeeriumi ametnik mälupulga andmetega 300 000 kutsealuse ja reservi arvatute nimedega. Seejärel kandsid mitmed ühiskonnategelased, sealhulgas Jõerüüdi alluv Indrek Tarand, ETV ja Eesti Raadio vahelisel jalgpallimängul särki kirjaga „Kommarid ahju!”. Sellest ministrile piisas ja ta lahkus enda soovil ametist.

Villu Reiljan
keskkonnaminister (Rahvaliit)

2006. „Ehkki uurimine maa-ameti tegevuse osas pole veel läbi, on selge, et tõsiste kahtluste olemasolu korral ministri valitsemisalas oleks valitsuses töötamine kujunenud väga raskeks,” kommenteeris Villu Reiljani nimega seostatud maadevahetuse skandaali peaminister Andrus Ansip. Reiljan ise lahkus enda sõnul euroopalikust poliitilisest kultuurist lähtuvalt. Kahtlustus esitati Reiljanile alles aasta hiljem.

ANDRUS ANSIPI 2. VALITSUS

Maret Maripuu
sotsiaalminister (Reformierakond)

2009. Puuetega inimesed ei saanud uue süsteemi raskuste tõttu sotsiaaltoetusi õigeaegselt kätte. Maripuu allkiri seisis kõikidel süsteemi heaks kiitvatel dokumentidel, kuigi toonaste intervjuude põhjal võib arvata, et minister arvutisüsteemist ja selle toimimispõhimõtetest suurt midagi ei jaganud. Maripuu esitas ise lahkumisavalduse ja tema asemel saabus ministrikohale Hanno Pevkur. 

Dannar Leitmaa