Saksamaa muusikanõukogu alluvuses tegutsev organisatsioon Dirigentenforum toetab väljavalitud noori Saksamaal õppivaid dirigente. Igal aastal pürgib sinna programmi suur hulk dirigente, kelle seast valitakse välja 2–6 inimest, kes saavad kaks aastat end programmi kaudu arendada, praktiseerida ja tippude juures õppida. Pärast seda on lõpudirigeerimine ning vastavalt toimunud arengule otsustatakse, kas stipendiaat langeb programmist välja või ta jätkab järgmisel tasemel. Kokku on kolm taset, mis kulmineerub lõpukonkursi ja preemiaga Deutsche Dirigentenpreis. Mina olen üks kolmest finalistist ning tegemist on Saksamaa väga maineka ja prestiižika preemiaga.

Kuidas te üldse Berliini jõudsite?

Õppisin Eesti muusikaakadeemias koorijuhtimist, kuid Toomas Kapten nakatas mind orkestri dirigeerimise batsilliga. Algul tulin Saksamaale vahetusõpilaseks, ent aasta möödudes tegin juba sisseastumiseksamid Berliini Hanns Eisleri nimelisse muusikaakadeemiasse ja alustasin orkestri dirigeerimise õpinguid.

Miks just Saksamaale, kas Eestis pole tase piisavalt kõrge?

Mul oli Saksamaaga juba varem põgus muusikaline kontakt ja mulle meeldis siinne suhtumine, millega klassikalisele muusikale pühendutakse, ja seda mitte ainult muusikute, vaid kogu ühiskonna puhul. See, et ühiskond muusikat kui ühte olulisemat kultuuri osa väärtustab, seletab ka asjaolu, miks Saksamaal on rohkem teatreid ja orkestreid kui üheski teises Euroopa riigis. Saksakeelne ruum on hälliks tähtsaimatele läänemaailma heliloojatele nagu Bach, Mozart, Beethoven, Brahms, Schumann jne ning nende traditsioonides elamine ja musitseerimine on selgelt tajutav ka praegu. Minu kui muusiku jaoks on see äärmiselt oluline.

Berliin huvitas mind peamiselt oma uskumatu, maailmas ainulaadse kultuurielu poolest: siin tegutsevad kolm suurt ooperimaja, viis fantastilist sümfooniaorkestrit eesotsas Berliini filharmoonikutega ning lõputu hulk väiksemaid kultuuriasutusi, igale maitsele midagi.