Kross: Eesti peaks olema valmis end kaitsma sõja korral kuni 100 päeva, NATO reageering võib võtta aega
Sõjaolukorras on Eestil loota NATO toele, kuid halvima võimaliku stsenaariumi puhul võiks Eesti riik vähemalt sada päeva suuta end ise kaitsta, arvab Kross.
President Toomas Hendrik Ilves tõi oma vabariigi aastapäeval peetud kõnes välja julgeoleku kui ühe olulisema asja Eesti jaoks (hariduse ja tervise kõrval). Kross on seisukohal, et kaitsevõimet ja potentsiaalseid ohte hinnates ning ressursside jaotamist planeerides peaks arvestama mõistliku lähenemisega, mitte jääma liialt lootma NATO momentaansele reageeringule.
“Sada päeva on see, millega mina olen oma mustades stsenaariumides arvestanud. Vaadates seda, kui kaua on alates poliitilise otsuse tegemisest läinud aega Ameerika vägede kuhugi toomisega, oleks see mõistlik. Võib ka paremini, aga üldiselt tundub nii minevat.”
"Samas tuleb tunnistada, et meil ei ole näiteid NATO riigi ründamisest ja võiks eeldada, et kaitseplaanid käivituvad kiiremini, kuid kaitseplaneerimisel ei saa tugineda ideaalvariandile".
Kross lisab, et reaalse sõjalise konflikti puhul ei saaks tegemist olla siiski üllatusega, seega võib ka palju kiiremini minna, et NATO väed kohale jõuaksid.
“Ka ründajad peaksid ette valmistama, seega mingid punased lipud peaksid üles kerkima kindlasti. Täna see ilmselt nii ei juhtuks, et tuleb ootamatu rünnak.”
Krossi sõnul on Venemaa oma võimekusi selgelt arendanud selles suunas, et nad suudaksid konflikti korral meid täielikult blokeerida. “Selle eeldus on, et maismaasild lõigatakse läbi Valgevenest. Sellisel juhul läheks muidugi kriisi tõsidus täiesti teisele tasemele, sest siis peaks NATO ikkagi otsustama, kes ta hakkab riskima Vene õhu, mere ja maismaablokaadist läbi murdmisega. Venelastel oleks võimalik regionaalset pisikest konflikti pidada hoides heidutusega ära maismaalt abi tuleku,” räägib Kross hüpoteetiliselt.
Ka mere poolt ei oleks kiiret abi eriti loota, kuna sealgi on vene laevastik. Selleks, et NATO liikmesriigi laevad kohale jõuaks, peaks need kõigepealt vene laevadest läbi murdma, selgitab Kross Eesti võimalikku isoleerimist. “Kuid viimasel ajal on nad tegelikult allveelaevade arvu vähendanud,” lisab ta.
Kui peaks puhkema sõjaline konflikt, peab Kross tõenäoliseks taktikat, et rünnatakse kas näiteks jõululaupäeval või reede õhtul, et ametnike teavitamise ja kokku ajamisega võimalikult suur viivitus tekiks.
Põhilised strateegilised punktid, mis Eestile kõige lähemal ja olulisemad on, asuvad Leningradi oblastis ja Kaliningradis. Samuti on Peterburi oblastis hulgaliselt sõjaväe lennubaase. Idapiiri taga, teisel pool järve on lisaks väemalt üks brigaad, mis on pidevalt lahinguvalmis.
Kross toonitab, et see arutelu on pelgalt olemasoleva info põhjal tehtud järeldus ja hüpoteetilise rünnaku kirjeldus. Kui tegemist oleks tegeliku sõjalise ohuga, ei peaks Eesti riik kindlasti võtma seda vastu halva üllatusena.
Kaitseministeerium teeb kaks korda aastas küsitlusi inimeste arvamusest riigikaitse kohta. Küsitakse ka kaitsekulude suuruse kohta. Oktoobris läbi viidud küsitluse kohaselt toetasid peaaegu pooled kaitsekulutuste jätmist praegusele, kahe protsendi tasemele.
