Eerik-Niiles Kross Foto: Martin Dremljuga

Pärast Eesti poole selgitusi avastasid bulgaarlased, et tegemist on nende eksitusega, sest antud konkreetses piiripunktis polnud nad uuendanud oma tagaotsitavate nimekirja.

Kross kirjeldas Bulgaarias toimunut Päevalehele ja Delfile järgnevalt:

"Saabusin Sofia lennuväljale eile pisut pärast kell 13 Frankfurdist. Passikontrollis läks arusaamatult kaua aega ja panin tähele, kuidas piirivalve tütarlaps näost ära vajus. Mulle ta midagi ei öelnud, küll aga helistas kuhugi. Saabus ilmselt piiripolitsei vahetuse ülem, kes palus mind üsna järsus toonis kõrvale astuda ja oodata. Esialgu istusin piiripunktis piirivalve kontori ees pingil. Tundes taoliste struktuuride tegevusmudeleid üsna hästi, oli selge et piirivalve arvuti näitab mingit punast lippu.

Nõudsin ülemust enda juurde, kes viimaks ilmus. Küsisin, kas teema on Interpoli tagaotsimine, ütlesin, et kui on, siis kontrollige peamajast, see on viga. Ülemus ütles: "teid otsib taga "Interpol Moskva". Selgitasin talle, et sellist asja nagu Interpol Moskva ei ole olemas. On Interpol ja on Moskva aga need on seni veel kaks üsna erinevat asja.

Vestlus toimus vene keeles, hiljem selgus et ülemus on õppinud Leningradis mingis tehnikumis ja käinud ka korduvalt Tallinnas. Helistasin Tallinnasse ja palusin võimalusel bulgaarlastele nende eksitust selgitada. Bulgaarlastele ütlesin, et oodake natuke, kohe saate juhised. Ausalt öeldes sel hetkel ma päris kindel juhiste saamises ei olnud. Räägi, räägi mees, oli alguses arusaadav hoiak, kuid mõne aja pärast saabus üks ka inglise keelt rääkiv piirivalvur, kelle bulgaariakeelsest jutust kolleegidega sain aru sõnast "google".

Umbes poole tunni pärast oli piirivalvurite käitumisest ilmne, et jää hakkas liikuma. Mind paluti nende tagatuppa, pakuti kohvi, öeldi ,et ahaa, venelaste asi, saame aru. Selgitati ,et kohe "vsjo oformljujut". Selleks ajaks helistas ka mitu murelikku Eesti ametnikku, kes tekitasid tunde, et Eesti riik töötab kui kellavärk. Helistas ka välisminister Kopenhaageni lennuväljalt, kes oli vestelnud oma Bulgaaria kolleegiga. Seejärel helistas Bulgaaria asevälisminister, vabandas ja kinnitas, et kohe saan linna. Lubas saata oma auto järgi ja saatiski. Nii et taksoraha hoidsin toimunu eest kokku.

Kokkuvõttes on ilmne, et Eesti võiks Bulgaariasse pakkuda e-riigi kogemust. Üht-teist jääb neil ses asjas vajaka. Mind käis aga uudistamas mitu Bulgaaria julgeolekumeest, kes olid kenasti kollegiaalsed ja üks küsis autogrammi".