Enam-vähem Jaan Krossi 88. sünniaastapäevaks 19. veebruaril ilmub teine osa tema mälestusteraamatust “Kallid kaasteelised” ning eesti keelde tõlkimisel on ka Juhani Salokanneli veel ilmumata soomekeelne Krossi monograafia.

“7. jaanuaril peaks “Kallite kaasteeliste” teine osa trükikotta minema ja kas täpselt sünniaastapäevaks, kuid veebruari lõpuks loodame, et raamat ka ilmub,” lausus Jaan Krossi teoseid välja andva Eesti Keele Sihtasutuse juht Toomas Väljataga.

Valmis jõudis Kross mälestuste teise osa poolteist aastat tagasi. Kui esimese osaga jõudis kirjanik oma mälestustes 1962.– 1963. aastasse, siis teine osa lõpeb 1990. aastate alguses, presidendi- ja riigikogu valimistega.

“Kui tervis oleks lubanud, oleks ta oma mälestusi ehk veel jätkanud, kuid samas ei jäänud vestlustest temaga muljet, et tal oleks midagi väga olulist kirjutamata jäänud,” ütles Väljataga. “Ehk oleks ta veel mõne detaili lisanud või mõne inimese kohta midagi juurde kirjutanud – mitte enamat,” arvas Väljataga.

Viimased raamatud – mõlemad “Kallid kaasteelised” ja 2001. aastal ilmunud viimane romaan “Tahtamaa” – kirjutas Kross käsitsi ning abikaasa Ellen Niit lõi need arvutisse.

Kirjastaja sõnul on üle 500 lehekülje paks raamat Krossi stiilis muhedate ja toredate detailidega teos, milles ta teeb kõrvalepõikeid siia- ja sinnapoole. Väljataga oli kindel, et nii esimene kui ka teine osa mälestustest saab olema suurepärane materjal ka Krossi uurijatele. “Juhani Salokannel, kes kirjutas soome keeles Krossist monograafia, on neid juba kasutada saanud,” lisas kirjastaja.

Ilmununa ei jõudnud Kross kahjuks näha ka Salokanneli põhjalikku monograafiat endast. See ilmub lähikuudel Soome kirjastuses WSOY, mis on suurema osa Krossi teoste kirjastaja Soomes. Salokanneli teos kannab pealkirja “Sivistystahto. Jaan Kross, hänen teoksensa ja virolaisuus” (“Kultuuritahe. Jaan Kross, tema teosed ja eestlus”).

Tõlkija Piret Saluri paneb sama teost juba ka eesti keelde. “Selle pealkiri saab olema lihtsalt “Jaan Kross”,” ütles Saluri, kes alustas monograafia tõlkimist tavatult juba poolikust soomekeelsest käsikirjast. “Soovisin, et Jaan Kross saaks võimalikult ruttu sellest rõõmu tunda,” lausus tõlkija.

Põhjalik ülevaade

Saluri tuletas meelde, et Eestis ei ole siiani keegi kirjutanud Krossist nii põhjalikku monograafiat nagu soomlane Salokannel. “See on esimene ja väga tervitatav raamat Eestis,” lausus ta.

Monograafia sisaldab põhjalikku ülevaadet Krossi teostest, ajaloolist materjali Eesti ajaloo kohta ning aastate jooksul tehtud pikki intervjuusid Jaan Krossiga.

Millal raamat eesti keeles ilmub, ei tahtnud Saluri lubada. “Seda ei tohi tulikiiruga teha, vaid aeglaselt ja korralikult,” lausus Saluri.