Juba kultuuripealinnaks olnute kogemused kõrvutame kolmest tänavusest kultuuripealinnast kahe ootustega:  Saksamaa tööstuspiirkonna Ruhri mega­projektiga (kus formaalselt kannab pealinna staatust Essen, tegelikult aga moodustub konglomeraat 5,3 miljonit elanikku koondavast 53 linnast) ja Ungari umbes 150 000 elanikuga linnas Pécsis plaanitavaga. Lõpetuseks sõnumeid meie oma kodusest Tallinnast.

Ruhr 2010

Marc Oliver Hänig,

suhtekorraldaja

•• Kogueelarve on üle 60 miljoni euro, sihtasutuses töötab 60 inimest ja umbes teist samapalju veel mitmesuguste projektide juures ajutiste lepingutega.

Ootame umbes viit miljonit turisti sel aastal ja loodame, et see ei jää nende ainsaks külastuseks, vaid nad tahavad meie juurde tagasi tulla ka hiljem.

See on otseselt seotud meie projektide ja ettevõtmiste jätkusuutlikkusega: meil on maailmatasemel moodsa kunsti muuseum Museum Küppersmühle Duisburgis ning 19. ja 20. sajandi kunsti koondav Museum Folkwang Essenis, lisaks värskelt avatud Ruhri muuseum ja kultuuritehaseks muudetud vana õlletehas Dortmunder U.

Kuid sellest kõige tähtsam on see, et meil õnnestuks taastada oma elanike enesekindlus ja uhkustunne oma kodukoha üle. Neile on oluline teadmine, et turism suudab parandada nende elujärge.

Maailma meedia on meile juba suurt tähelepanu pööranud ja see ongi ilmselt kõige suurem edu, millega võime uhkustada. Loodame, et meie suurim projekt „Vaikelu” toob kokku miljon osalejat.

Pécs 2010

Csaba Ruzsa, Pécs 2010 juht

•• Kultuuripealinna eelarve tuleb Pécsi linnalt, Ungari haridus- ja kultuuriministeeriumilt ning Euroopa Liidust. Tänavu on programmile ette nähtud ligi 7 miljonit eurot, turundusele ja kommunikatsioonile sama suurus-järk. Sihtasutuse töötajate palkadeks on ette nähtud 1,6 miljonit eurot, kokku on sihtasutuses lepinguliselt tööl 70 inimest.

Suurt huvi ootame Bauhausi-teemalise näituse vastu, samuti toimub juulis tsirkuse ja tänavateatri festival. Kõige rohkem pelgame, et järsku ei vea ilmaga – hulk üritusi toimub vabas õhus. Avatseremoonial osales 30 000 inimest, seda kanti üle otse nii internetis kui ka rahvustelevisioonis.

Loodame, et turism kasvab kultuuripealinna aastal 20–25% ning järgneval aastal veel 16–18%.

Kultuuripealinna egiidi all viime ellu ka viit erinevat linnakeskkonna arendamise programmi. Peame väga oluliseks, et meil oleks võimalik siia meelitada senisest enam erainvestoreid. Koos­tööd oleme teinud ülejäänud kümne kultuuripealinnaks pürginud Ungari linnaga ja kuna asume ida ja lääne piiril Kagu-Euroopas püüame tihendada piirialade omavahelisi suhteid.

Vilnius 2009

Laura Gudzinevciute,

suhtekorraldusjuht

•• 2009. aasta keskpaigani töötas sihtasutuses 40 inimest, sealtpeale 25. Koostööprojektidest tooksin esile koostööprojekti Ruhri piirkonnas paikneva Duisburgi filharmooniaorkestri ja Leedu riikliku sümfooniaorkestri vahel, kes andsid ühise kontserdi, Linziga oli meil seotud üks lugemisprojekt.

Kokku leidis aset enam kui 1500 kultuuri- ja kunstisündmust, meid külastas 1,5 miljonit inimest.

Lõplikuks eelarveks 2009. aastaks sai 34 miljonit litti ehk 9,8 miljonit eurot, rahastus tuli nii Vilniuse linnalt, Leedu riigilt kui ka Euroopa Liidult. Kogueelarveks oli 70 miljonit litti ehk veidi üle 20 miljoni euro.

Õnnestumiseks peame seda, et suurel hulgal uutel projektidel on potentsiaali jätkuda tulevikus iseseisvate üritustena. Pettumuseks oli see, et pidevad arutelud vähendatud eelarve üle ja hilisemad kärped sundisid meid loobuma mitmetest olulistest projektidest. Siiski oleme saavutatu üle uhked. Tutvustasime Vilniust enam kui 400 välismeedia esindajale ajalehtedest, televisioonist ja raadiost.

Linz 2009

Maria Pargfrieder,

pressiesindaja

•• Linz 2009 oli meie jaoks väga edukas projekt. Meie kogueelarve aastateks 2005–2010 on 61,5 miljonit eurot. Sponsoritelt lisandus veel 10,5 miljonit eurot ja 6,5 miljoni euro väärtuses saime teenuseid. Raha tuli Linzi linnalt, Ülem-Austria provintsilt ning Austria föderaalvabariigilt, kes kõik andsid võrdselt 20 miljonit eurot. Euroopa Liidu panuseks oli 1,5 miljonit.

Enam kui 60% eelarvest kulus programmile, ligi 20% kultuuripealinna reklaamimisele meil ja mujal ning turundustegevustele. 2009. aastal töötas meie sihtasutuses 41 inimest.

Linna külastas 2 miljonit turisti, ööbimiste arv suurenes rohkem kui 10%.

Üks edu pante on  olnud koostöövõime. Meie edukaim projekt oli linna keskele kõrgele kultuurikeskuse katusele paigutatud vaateratas Höhenrausch, mis moodustas osa kunstiprojektist „Kunst katustel”.

Tallinn 2011

Andri Maimets,

kommunikatsioonijuht

•• Tallinna trump on kahtlemata meie kandev idee – mereäärsed lood, mis ühendavad poeesia ja kunstilise mängumaa. Kõige enam kardame, et poliitiliste kokkulepete puudumisel võib üritusel hoogu ja ulatust vajaka jääda. Üks meie eesmärke on säilitada Tallinna külastavate turistide hulk aastas. Ideaalis soovime turistide hulka tõsta 8–12%.

Praeguse seisuga pole 2010. aasta eelarvet kinnitatud. Programmiks ja tegevusteks on tänavu vaja 72 miljonit krooni ja 2011. aastal 140 miljonit krooni ehk üle 13 miljoni euro. Palga ja tegevuskulude osakaal moodustab ettevalmistusperioodil eelarvest suurema osa. Kultuuripealinna ettevalmistavas meeskonnas tegutseb 23 inimest, sealhulgas kaks juhatuse liiget.

Oleme loonud töise võrgustiku enam kui 200 kultuuriseltskonnaga. Eri projekte viiakse ellu koostöös kultuuriministeeriumi (laulu- ja tantsupidu, Eesti kultuuri päevad Istanbulis) ja välisministeeriumiga (NATO tippkohtumine 2010. aastal ja Lennart Meri konverents, välisesindustele ja partneritele suunatud infomaterjalide loomine).

Sihtasutusel on väga hea koostöö enamiku linnaametite ja linnaosavalitsustega, nad on mitme tänavu ja 2011. aastal toimuva ürituse elluviimisel olulised partnerid (Birgitta festival, Tallinna mere­päevad, Tallinna maraton, Põhuteater, Kudumisgrafiti jt). 2011. aasta olulisim välispartnerlinn on teine kultuuripealinn Turu Soomes.

Tänu sihtasutusele toimub tänavuse kultuuripealinna Istanbuli kultuuriaasta olulisimaks kultuurisündmuseks nimetatud Arvo Pärdi uudisteose esmaesitlus.