29.07.2015, 00:10
Kuidas tegeleda põgenikega, kui neid on riigis miljoneid?
Põgenikud, keda Liibanonis kohtame, on lahked ja heatahtlikud ning võtavad eestlastest külalisi hästi vastu. Räägivad oma lugusid ja ütlevad ka ise, et pigem läheksid kodumaale tagasi. Kas meil oleks vastastikku midagi üksteisele pakkuda ja kas meie, eestlased, üldse kujutame ette, mida soovib elult kirjaoskamatu inimene? Lahkun põgenikega vestlemast segase tundega, oleksin nagu paari tunniga sõitnud Beiruti kesklinnast keskaega.
FOTO:
Vahetult enne seda, kui ma Liibanoni sõitsin, olid selgunud Delfi ja Eesti Päevalehe veebiküsitluse tulemused. Need näitasid üsna selgelt, et pagulased pole Eestisse oodatud. Hirmu on palju. Mida võõrama kultuuritaustaga ja meist väliselt erinevama inimesega on tegu, seda sagedamini arvatakse, et ei tahetaks sellist pagulast näiteks oma naabriks. 70% vastanuid leidis, et igasugune võimalik kontakt süürlasega oleks pigem ebameeldiv: koligu ta siis naabriks, saagu töökaaslaseks, raviarstiks või mõne pereliikme abikaasaks. Nii arvatakse, üldjuhul ühtegi süürlast tundmata. Minul oli võimalik süürlasi kohata riigis, mis on nende vastu lahke olnud, kuid nüüdseks võõrustajariigina ka ise viimse piirini kurnatud.