Pirgu külapoe omaniku Katrini sõnul on kõigis väikestes kohtades raske poodi pidada. “Väikesed poed süüaksegi niimoodi välja. See pole ju ainuke, mis on viimasel ajal kinni pandud, kohti jääb igal pool vähemaks,” nentis ta.

Vald aitamiseks liiga vaene

Paraku elab külas ka neid, kes bussi või autoga suurematesse poodidesse ei pääse. “Siin on pensionäre, kes ei pääse liikumagi. Kui poe kinni panin, lubasin, et toidukraami hakkan neile ikka viima,” sõnas Katrin. “Tegelikult peaks see valla asi olema, aga vald on meil vaene.”

Katrini sõnul on väikepoodide olukord eriti nigel talviti. “Suvel saab hakkama, sest ümbruskonnas on palju suvilaid, kust inimesed poes käivad, aga talvel ei tule kuidagi välja,” lausus ta. “Poodi tullakse ainult siis, kui on võlgu vaja.”

Külaelu keskpunkt kaob

Külainimesi pahandab poe sulgemise otsus küll. Ehkki pood pandi kinni juba kolmapäeval, sagis seal veel eilegi inimesi. “Enne ei käidudki siin nii tihti kui nüüd viimastel päevadel. Käivad kogu aeg poes, et mind ümber rääkida,” lausus Katrin. “Eks paljudel on muidugi kahju, sest pood oli ikkagi küla keskpunkt.”

Ta on veendunud, et Pirgu küla poe tegutsemisaeg on otsas. “Olen üle 11 aasta poodi omaenda kodus pidanud,” ütles Katrin. “Nüüd on lõpp, tuleb midagi muud teha.”

Küsimuse peale, kus külainimesed nüüd kogunema hakkavad, rehmas vahepeal poodi sisenenud külamees käega. “Kust mina tean,” vastas ta. “Enne olime siinsamas poe juures, nüüd ei tea.”

Aidata saavad omavalitsused

Jaan Õunapuu, regionaalminister

Tegemist on ettevõtlusega, era-äriga, ning sinna riik sekkuda ei saa. Esimene kokkupuude väikepoodidega on kohalikel omavalitsustel. Ehkki ükski omavalitsus ei tee otsust kauplemise lõpetamiseks kergekäeliselt, ei tule kaupmehele raha andmine kõne alla. Omavalitsused saavad kaupmehi aidata kaudselt, näiteks vajaliku remondi, platsiesiste korrastamise või transpordiga. Selline abi on nende pädevuses, ja paljud omavalitsused

seda ka teevad. Küsimus on muidugi selles, kus on see punkt, kus kulu ühele elanikule on nii suur, et toetamine pole mõttekas.

Inimesed lähevad maalt linna, rahvas vananeb, tööjõuprobleemid on maal kordades suuremad kui linnas, sündimus on kümne aasta taguse ajaga võrreldes kaks korda väiksem. Seetõttu on vajalik tagada regionaalne tasakaalustatus. 1. oktoobril läheb valitsusse regionaalarengu strateegia, pärast seda tuleb seadus, mis olenemata poliitilisest koalitsioonist tagaks muutused.